Vana Võromaa savvusann
Suitsusaunad on soome-ugri rahvaste traditsioon. Esimesed kirjalikud teated Eesti saunadest pärinevad 13. sajandi algusest. 18. ja 19. sajandil oli suitsusaun ainuke talusauna tüüp. 20. sajandil toimusid saunakombestikus suured muutused ja suitsusauna kõrvale tulid ka teistsugused saunad.
Suitsusaun on arhailine ristpalkehitis, millel on maakivikerisega ahi, aga pole korstent. Tänapäevani on sellised saunad püsinud peamiselt Lõuna-Eestis, kõige rohkem on neid vanal Võrumaal. Suitsusaun ei ole võrokese jaoks aga pelgalt pesemise koht. Sauna minnes eraldatakse end mõneks ajaks argipäevast, saun on aja mahavõtmise ja mõtisklemise paik. Suitsusaun on püha koht, mis on seotud arvukate tavade, uskumuste ja pärimustega.
Kuidas on vanal Võromaal saunad ehitatud, kuidas neid köetakse ja saunas käiakse, sellest film räägibki.
Autor Tiina Rebane (Avireti OÜ), režissöör Mati Kark, operaator Arvo Mägi, helimees Simo Reinvald, monteerija Ahti Tubin.
Saade on järelvaadatav SIIT!
Sarnaselt paljude teiste rahvastega on ka Kaama-taguste – Baškiiria loodeosas ja Venemaa Permi oblasti Kueda rajoonis elavate udmurtide igapäevaelus ja rahvausundis oluline koht saunal. Juba 19. sajandil, et selle kandi udmurdid on innukad saunaskäijad.