Saunast reipust ja rõõmu
Arst Juri Gustav: “Sauna tuleb vastu võtta kui kohta, kus parandatakse tervist, aga ka kui haigusi ärahoidvat asutust.”
Arst Juri Gustav: “Sauna tuleb vastu võtta kui kohta, kus parandatakse tervist, aga ka kui haigusi ärahoidvat asutust.”
Allikas: Äripäev, Mall Oja
Küdev saun, haukuv koer, kirev kukk ja näuguv kass need on kodu suurim varandus, võtab soomlaste kreedo kokku Juhani, seitsmest vennast vanim Aleksis Kivi vennakeste reas.
Selle hinnangu põhjal on küll kõik soomlaste ulualused ka kodud, sest 5 miljoni elanikuga riigis on umbes 1,5 miljonit sauna.
Allikas: Äripäev, Sulev OllReeglina ootavad kibu ja kulp saunalist juba pesemisruumi pingil või lavalgi, mõnusam on aga tunda, et need on päris sinu enda omad. Kuna nii kibu kui kulp eeldavad paremat meistrikätt kui saunaviha valmistamine, tuleb need tarbeesemed ilmselt osta.
Kibusid on puust, vasest ja terasest, Eesti, Soome, Saksa ja võib-olla veel muudki päritolu. Puukibu annab koduse tunde ja mõnusa lõhna, vasest kibu soliidsuse. Terasest veenõu peavad kibumüüjad aga igaveseks. Puukibu ostja peab arvestama sellega, et immutamata või lakkimata kibusse tuleb kolmandik osa vett sisse jätta, vaskkibu läheb aga aja jooksul tumedaks.
Evelin Int-Lamboti elu välisminister Ilvesega on paika loksumas, kuid sellest ta targu veel ei kõnele. Samas julgeb Evelin tunnistada, et Toomasega veedetud aeg on tema elus esikohal.
Kes Evelini harjumustega veidigi rohkem kursis on, teab, et Eesti Päevalehe energiline turundusdirektor on ka suur saunafänn.
Eesti inimesele peaks kõige paremini sobima tavapärane soome saun, ütlevad asjatundjad. Türgi sauna liigne õhuniiskus ei sobi haigetele, aga terved võiksid selle sobivuse oma nahal kunagi kindlasti järele proovida. Suitsusaun pole ka alati soovitatav, sest suitsuses õhus on palju vähki tekitavaid kantserogeene.
Termoregulatsioon
Kehasoojust reguleeritav süsteem kahandab organismi talitust väliskeskkonna tingimuste muutustega ja säilitab ühtset kehasoojust. Tsivilisatsiooni hüvedest ümbritsetud tänapäeva inimene kaitseb aga end talle mugava mikrokliimaga, riietub talvel soojalt, liikumiseks kasutab sõidukit. Niiviisi ei koorma inimene termoregulatsiooni mehhanisme täiel määral ning ebasoodsatesse tingimustesse sattudes ei toimi need siis vajalikus ulatuses – tekivad külmetushaigused. Samas käivitavad suured temperatuuri muutused kord ühes, kord teises suunas toimuvaid termoregulatsiooni protsesse ja süstemaatilise treeningu tulemusena ei vea need enam alt ka külmetusohu tekkides.
Saun ilma vihata ja vihtlemiseta pole õige saun. Vihtlemine on omamoodi massaaži toimega puhastumisrituaal. Vihtlemine kiirendab pindmist vereringet, soodustab jääkainete eemaldumist organismist.

Saun pole täna enam põhiline hügieeniasutus. Paljudes korterites ja ka töökohtades on duširuumid ning muud pesemisvõimalused. Nii võib tekkida mulje, et saun on oma aja ära elanud. Teadlased aga leiavad saunas üha enam positiivset.
Et hinnata sauna tähendust tänases päevas, tuleb alustada terviseprobleemidest kõige üldisemas mõttes. Inimeste elu- ja töötingimuste muutumisega on kasvanud keskkonna negatiivne toime nii füüsilisele kui ka vaimsele tervisele. On muutunud meie organismi ohustavate haiguste struktuur. Enneaegse surma põhjustajate seas on esimesel kohal südame- ja veresoonkonnahaigused. Nii südame isheemiatõbi kui ka kõrge arteriaalne vererõhk, aga ka põletikulised, allergilised ja autoimmuunsed südamekahjustused.