Eva ja Jaanus Tamkivi imelise suvekoduni Kihelkonna vallas kulub usina autosõiduga linnast 25 minutit. Tunduvalt rohkem aega kulus pererahva nõusse saamiseks, et Oma Kodu võiks Silla õuel veidi ringi vaadata. Pean tunnistama, et see aeg ja vaev tasus end kuhjaga ära. Siin on ilu, rahu, stiili ja vaikust.
“Paberite järgi on selle koha nimi Silla, aga selle kandi murdes öeldakse mitte “Silla”, vaid “Sülla”. See, mis üle jõe viib, on süld,” selgitab peremees hakatuseks. Praegu on siin suur truup, aga Jaanus mäletab veel seda aega, kui oligi sild/süld, selline korralik, tammepuust ja käsipuudega. “Siin talus on elanud minu emapoolsed vanavanemad,” räägib Jaanus. “Mulle kangesti meeldis siin olla. Võimalik, et see ongi üks põhjus, miks see maja viimaks minule sai.”
Aastaid tühjana seisnud maja vajas kohendamist, õu oli pea trepini võssa kasvanud. Tööd oli palju. “Meie hakkasime siin tegutsema 21 aastat tagasi. Esimene asi, mis ma tegin, oli uus saun.”
Kui kõik majad kokku lugeda, saame juba pisikese küla. Igast sajandist on mõni ehitis, ait on kõige vanem, selle seinad pärinevad aastast 1830, hoone ise on ehitatud 1870. Kõige uuem on palkidest varjualune, mis sai paika umbes nädal tagasi. “See on Sikassaares tehtud. Mul on siin n-ö kinnisvaraarendus pooleli, siia tuleb teine selline katusealune veel, aga ilma pingita. Sinna ma saan siis oma suitsuahju, grilliahju ja lihaküpsetusahju panna. Paekiviplaadid lähevad alla põrandaks. See on järgmise paari nädala lugu,” räägib riigikogu liige Tamkivi ja tundub, et riigikogu-vaba nädal ei olegi enam nii väga vaba.
Edasi loe juunikuu Oma Kodust.