Öösel valmis saunas taas laar suitsuliha.
Lasin Reinul end ära rääkida ja koduse ossuliha kõrval olid 2 imelikult (Reinu poolt seotud) metsanotsu lihapampu. Mhhh.
Priit tõi hommikusöögi lauale sooja suitsuliha – proovitükk oli pisut soolakam, kui tavaliselt aga mahlane ja mõnusalt suitsune.
Urmas pani sauna kütte ja mina hakkasin mõtlema õhtusele saunale ja saunakülalistele.
Võrumaa kogukonna algatusel on valminud taotlus Võrumaa suitsusaunatava esitamiseks UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja.
«Oleme seisukohal, et suitsusaunatava taotlus vastab UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja kriteeriumidele ning toetame selle esitamist UNESCOle,» kirjutavad UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni juhataja Kerli Gutman ja nõukogu esimees Kristin Kuutma oma kirjas kultuuriministrile.
«Suitsusaunatava kandmine esindusnimekirja aitaks nii võrokeste kogukonnas, Eestis kui ka kogu maailmas suurendada teadlikkust elava pärandi olemusest ja tähendusest. Samuti oleks see tunnustus eelkõige kogukonna, aga ka riigi tegevusele oma vaimse pärandi hoidmisel ja kaitsmisel,» leiab komisjon oma kirjas.
Erinevalt UNESCO maailmapärandi nimekirjast pole vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja kandmise eelduseks kultuuriilmingu erakordne ülemaailmne väärtus ega unikaalsus.
Talvepealinnas Otepääl viiakse 10.veebruaril 2013 läbi sauna- orienteerumise võistlust – Euroopa Saunamaratoni.
Saunamaratoni peakorraldaja, Otepää valla kultuurijuht Sirje Ginter ütles, et saunamaraton toimub juba neljandat korda ja huvi ürituse vastu on olnud suur.
Eelmisel aastal osales 449 saunalist, kes pidid läbima 15 erinevat sauna. Lemmiksaunaks valisid võistlejad Sokka suitsusauna, lisaks sellele pälvisid saunaliste tunnustuse Cantervilla lossi saun ja Metsatu saun. Euroopa Saunamaraton Otepääl kuulutati 2012. a. parimaks turismiürituseks Valgamaal.
Saunatraditsioonid on jõudnud ka animatsioonide tegijateni. Loodetavasti on oodate rohkem ning pikemaid osasid …
FIlmi saab vaadata siit: http://www.youtube.com/watch?v=ZEu7gvBz4A0
Viimase aja huvitavama lugemisena sattusin artiklile, kus Eestis paar korda viibinud “Englishman” kirjeldab eestlasi ja nende kombeid oma vaatevinklist. Tuleb mainida et kui tegevused kontekstist välja tõsta, siis tundub see täiesti jabur. Oluline on siiski tähele panna et kõikidele välismaalastele ei sobi meie kultuur ning neid võõrustades tuleb sellega kindlasti arvestada.
An interesting example of the differences has to be the attitude towards sauna. Put an Englishman in a room full of native Estonians and mere mention of the word is enough to make the hapless visitor break out in a sweat. The English just don’t do ‘naked’ with others and the thought that they will be coerced into participation against their will and yet at the same time not wanting to offend their hosts is a paradox that creates a great deal of embarrassment all round. And you can see that this is the lack of confidence coming out again. Estonians just don’t give a fig what others think. They want to have a few drinks, get naked and enjoy themselves. What do any other peoples thoughts have to do with what they themselves are doing?
Rohkem mõtteid Eesti kohta saab lugeda siit: http://estonianworld.com
22. novembril toimub Räpina kihelkonnas Ruusa rahvamajas suitsusaunapäev.
Kell 11 alustatakse tsõõriklavvaga, kus arutatakse üheskoos UNESCOle tehtavat taotlust meie suitsusaunatava esitamiseks maailma vaimse kultuuripärandi nimekirja. Kõneldakse ka edaspidistest tegevustest, mida oleks tarvis veel ette võtta suitsusaunatava püsimiseks.
Pealelõunal kella 14 – 17 saab kuulata – vaadata, mida on aasta jooksul suitsusaunade heaks tehtud.
Juttu tuleb saunapärimuse uurimisel teada saadust, suvel olnud suitsusaunapäevadest, kõneldakse vanade suitsusaunade remontimisest. Juttude vahel vaadatakse suve lõpus valmis saanud lühifilmi vana Võrumaa suitsusaunadest. Rahvamajas on üleval suitsusaunanäitus, vaadata ja osta saab kevadel ilmunud suitsusaunaraamatut.
Laupäeval, 20. oktoobril toimub Otepää loodusõhtu sarja raames väliseminar Haanja looduspargis.
Ekskursiooni käigus tutvume Haanja looduspargiga ning külastame ettevõtlikke talusid, kus pererahva juhatusel uurime, millega seal tegeletakse ja kuidas majandatakse. Maitseme taluleiba ja suitsusaunas suitsetatud ehedat suitsuliha.
Buss väljub Otepää bussijaamast kell 10. Üritus on tasuta. Kohtade arv on piiratud, osalemiseks saab registreeruda kuni 18. oktoobrini. Selga mugavad ja ilmastikuoludele vastavad riided ning jalanõud, kaasa veidi süüa-juua, soovi korral sularaha (võimalik osta kohalikke tooteid). Väliseminari korraldamist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Registreerimine ja lisainfo:
Margit Turb, Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist,
tel 766 9293, 518 6747, margit.turb@keskkonnaamet.ee
“Eestis on suitsusaunakultuur veel alles, Soomes pigem kadumas,” nendib ülemaailmse saunaliidu president Risto Elomaa.
Olete maailmas palju ringi rännanud ning tutvunud erinevate paikkondade saunadega. Kui levinud on suitsusaunad?
Maailmas on kuni kaheksa riiki, kus üldse suitsusauna tuntakse. Olulisemad neist on Eesti, Venemaa, Soome, Norra, Rootsi, Läti ja Leedu.
Täna, 26. augustil toimus Haanimaal Hartsmäe talus mahetoidu päev, millest võttis osa üle 60 inimese.
Kõik huvilised said tutvust teha maheteravilja ja maheköögivilja kasvatamise ning loomakasvatusega.
Kohapeal kõneldi ka mahelihast, sai maitsta taluleiba ja suitsusaunas suitsetatud ehedat suitsuliha.
Eesti kõige levinum saunatüüp on soome saun, peale selle on ka tünnisaunu, telksaunu, infrapunasaunu, türgi saunu ja võibolla veel mingisuguseid lahendusi, mida saunaks kutsutakse, ent meie omast, eesti saunast, pole õigupoolest keegi midagi kuulnud.
Milline võiks olla Eesti saun? Sellele küsimusele vastuse leidmiseks ei ole tarvis korraldada uuringuid, sest oma arhailine saunatüüp on eestlastel ju olemas – see on suitsusaun. Paraku on suitsusaun aga jäänud oma maal vähemusse ehk siis kõikvõimalikud muud ihuharimisasutused on ta konkurentsist tõrjunud.