Augustikuu rikastab oma värvidega kaunid Võrumaa kuplid ja järved. TV3-e saade “MINA ELAN SIIN” on külas võrokeste juures ja nautimas maitseid koondnimetuse all „Uma Mekk“
Mooska pere tegemistaga, liha suitsutamise põhitõdede ning kiirvaatega suitsusauna ehitamisest saate tutvuda alates hetkest 11:40 SIIT!
Maal meil on ikka üks ehedamaid suitsusaunasid mida ma elusees kusagil olen näinud. Ja sealt saab kõige mõnusama leili üldse maailmas .).
Kurb asi on muidugi see, nagu kõigi hoonetega seal, et nad on ikka üsna halvas seisus. Alati saunalavale ronides (alates aastast 2005), näen ma põrandal puidust resti, mill evanust ma täpselt tean. Jah selle klopsis kokku mu vanamees minu 25-daks sünnipäevaks. Sai ju siis pidu maal peetud ja mõned parimad sõbrad sinna kutsutud. Ja mul on paganama hea meel selle 25 sünnipäeva üle.
Iga kord leili visates tuleb mul meelde Ivar, kellega 2005 sai seal istutud. Ivar poiss oli kah jube rahul, oli elus esimest korda PÄRIS suitsusanus :). Ei tea kas temalgi see vahest meenub…. Novot umbes samad mõttetd vallutavad mu pead siis igakord seal leili visates. Ei tea kas põrandarest saab 10 aastat vanaks või vahetatakse ennem välja – julgen panustada et veab oma 10 aastat täis :).
See 25 juubel oli üldse lahe, sellele peaks pikemalt oma loo tegema koos piltidega (kui need kusagilt vaid leiaks).
Näitleja Andres Dvinjaninov rääkis intervjuus ajakirjale Naised, et ta on väga suur saunasõber.
Dvinjaninovi kõige erilisem saunakogemus pärineb Lätist 1990. aastast, kui ta elas seal filmivõtete tõttu. Seal oli suitsusaun, kus peremees ise vihtles ning see oli Dvinjaninovi jaoks meeldejääv vaatepilt.
Teine kogemus pärineb aga Soomest, kus 1992. aastal sai sõber Pettri saunas näitlejast saunahull. «Pean tunnistama, et sinnamaani ma ei osanudki sauna nautida, sest mul ei olnud sauna,» lausus Dvinjaninov.
Pärast Lätis ja Soomes kogetut hoiab mees oma sauna mitu päeva järjest kuumana, et saaks pidevalt saunas käia.
Kolmapäeva õhtud on vahel elamustest tihked: istud kuumast õhetavana suitsusauna ees pingil, ritsikad siristavad, pillimees mängib kurblikku lugu, tasaselt tibutab seenevihma, rüüpad piparmünditeed ja ümised vaikselt kaasa ja arvad, et mitte midagi muud ei olegi õnnelik olemiseks vaja.
Ja siis kukub su silme all metsa sisse hõõguv tulekera ja üle rukkipõllu kappab metsseakari.
Haugud koeraga koos hääle kähedaks ja tahaks nendega kaasa joosta, et näha, mis seal metsa taga juhtus.
Ei juhtunudki ju õieti midagi, lihtsalt mingid tavalised imed täiesti tavalisel kolmapäevaõhtul.
Suitsusaunafännidel oli eelmisel nädalal taas vıimalus õppida Haanjas vihta tegema, liha suitsutama, mee- ja soolamassaaži tegema ning lõpuks ka selg laval istudes nõgiseks teha.
Alates homsest, 2. augustist ootab Haanjamaa külalisi suitsusauna nädalale. Saunasõbrad saavad ise kütta sauna, võtta osa sauna töötubadest, kuulata saunalugusid ja head „stepslivaba” muusikat.
Oma uksed avavad Hartsmäe, Hurda, Kõivsaare, Mooska, Näki, Suhka, Tamme ja Puspuri talu saunad.
Tänases Postimehe artiklis kirjeldati, kuidas paljudes valdkondades pärsivad liigsed regulatsioonid inimeste traditsioonilist tegevust, nagu näiteks suitsusaunas singi suitsetamine ja selle müümine.
Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Pille Tammemägi sõnul on nõuded hädavajalikud, et viia miinimumini toiduga seotud õnnetuste hulk.
«Viimane näide pärineb alles möödunud nädalavahetusest, kui ühe kebabimüüja poolt nõuete mittetäitmise tõttu sattus mitu festivali nautima läinud inimest hoopis toidumürgitusega haiglasse.
Toidu tootja ei ole enamasti pahatahtlik, kuid õnnetusi ikka juhtub,» rääkis Tammemägi.
Tema sõnul on traditsioonilisele toidule võimalik teha siiski teatud erandeid.
MTÜ Eesti Maaturismil on koostöös põllumajandusministeeriumiga käsil hea hügieenitava juhendi väljatöötamine, milles on üheks teemaks ka traditsiooniliste toodete erisuse protseduuri selgitamine.
«Vastavalt protseduuridele saab ettevõtja algatada erisuste taotlemist ja alles sellele järgneb riigi poolt nende kehtestamine.
Käitleja peab tagama toidu ohutuse igal etapil.
Erisusi antakse hügieeninõuetest ja selle saamiseks tuleb näidata, millist nõuet ei saa täita ning milliseid meetmeid selle asemel kasutatakse, et tagada ohutu toit,» selgitas Tammemägi.
Tammemägi rõhutas, et igasuguste nõuete puhul tuleb mõelda, mille jaoks need on mõeldud.
Mõnikord võib-olla tülikana näivad nõuded on tema sõnul ette nähtud selleks, et igaüks võiks toitu ostes olla kindel, et see on tema tervisele ohutu.
2.-5. augustini ootab Haanjamaa külalisi suitsusauna nädalale. Saunasõbrad saavad ise kütta sauna, võtta osa sauna töötubadest, kuulata saunalugusid ja head “stepslivaba” muusikat.
Haanjamaa on üks haruldane nurgake Eestimaal, kus ikka veel on traditsiooniline suitsusaun oma tavade, tarkuste ning tervistava mõjuga inimeste igapäevaelu oluliseks osaks. Haanimaa suidsu- ehk savusanna omanikud on uhked oma saunadele ja soovivad jagada oma saunaelamusi, uskumusi, kombeid, oskusi ja teadmisi kõigi huvilistega. Ikka selleks, et edasi kanda põliseid traditsioone.
Ka sel suvel ootavad Haanjamaa saunaomanikud 2.-5. augustini toimuval II Haanjamaa suitsusaunanädalal külla pärimuse ning saunakultuuri huvilisi pereti ja sõpruskonniti. Oma uksed avavad Hartsmäe, Hurda, Kõivsaare, Mooska, Näki, Suhka, Tamme ja Puspuri talu saunad.
Saunapäevad on 2. ja 4. august. Kell 10 hommikul saavad eelregistreerunud külalised saunaperedega kokku Haanja rahvamajas, kus toimub tutvustus suitsusaunast kui omakultuuri hoidjast. Edasi liigutakse saunade juurde toimetama, seda kütma ja teisi töid-toimetusi tegema. Igal sannal uma lugu, uma tegu, uma tava ja uma mekk.
2. augustil toimub lisaks õpituba pärimusmeditsiinist saunas, 3. augustil saab osaleda suitsuliha suitsetamise meistriklassis Mooska tallu ehitatavas suitsusaunas ning sõita ringi mööda erinevaid Haanjamaa saunu, et tutvuda nende eripäraga.
Samal õhtul toimub stepslivaba seinamuusikaõhtu Haanja rahvamajas, kus astuvad üles Lõuna-Eesti pärimusmuusikud Lauri Õunapuu, Tarmo Noormaa, Kati Soon, Ann Maria Piho ja mitmed teised, et toetada Haanja rahvamajja loodava Eloviiekeskuse ruumide renoveerimist.
5. augustil on kõik külalised palutud Munamäele suvetarre, kus mängib rahvalik muusika ja töötavad õpi- ning toidutoad lastele ja suurtele.
Saunadesse ja töötubadesse saab kirja panna „kes ees see mees” põhimõttel kirjutades eda@mooska.eu või helistades telefonil 50 32 341, Eda Veeroja. Osalemistasu 5 € osalejalt (lapsed tasuta!) tasutakse ettemaksuna (arve alusel) kindla saunahuvi kinnituseks.
Suitsusaunanädala korraldab koos saunaperedega MTÜ Haanja Kultuurikoda. Toetavad Vana Võrumaa kultuuriprogramm, Eesti Kultuurkapital ja Võrumaa Partnerluskogu.
Kuna suitsuliha, mis on valmistatud samas saunas, kus inimesed end pesevad, pole lubatud müüa, kerkib Haanja mägede vahel saun, mis mõeldud üksnes lihasuitsutamiseks.
“Me ei saa külalistele pakkuda saunas suitsutatud liha, sest see ei vasta Euroopa Liidu toiduhügieeni reeglitele,” selgitab Mooska talu perenaine Eda Veeroja.
Kõnelustel veterinaar- ja toiduametiga selgus, et saunas suitsutatud liha on võimalik tunnustada edasimüümiseks vaid juhul, kui liha suitsutatakse ainult suitsutamiseks kasutatavas saunas.