Hinge aig

Armastan sügist. Sügise sügavkollaseid ja oranže värve, mõtlikkust ja vaikust metsas, kodus, mõtetes. Käes on HINGE AEG. Vaiksed, tuuletud, udused ja hallid päevad valmistavad meele ette talviseks valgeks puhtuseks. Toimetused näivad vähetähtsad, hing kutsub sissepoole vaatama ja iseendaga rahu tegema.

Äsja üle maa tuuletanud torm annab märku, et hing ei ole rahul. On aeg kütta hinge- saun, katta laud parimaga ja kutsuda lähedased lepituseks sauna ja jaole. Kui lähedane sureb ja lahkub siitilmast, ei lahku ta oma lähedaste tegudest ja mõtetest. Nii ongi meie lähedased meeles ja hinges. Saunatatud ja kostitatud hingele saame pika saunakütmise ja söögitegemise ajal kõik ära rääkida ning vastu ööd lepitatult taas rahupaika saata. Tagasi oma teele läheb hing siis kui meie meel on rahunenud, tulvil tänulikkust ja armastust. Et saabuks lume eelne vaikus, kus puuleht ei liigu ja tsirk ei lenda.

Maailm meie ümber muutub kiiremini ja kiiremini. Tähtis ei ole mitte muutumatus vaid püsima jäämine, juured ja pärimus, mis annab hingele tuge. Hingedeajal tulevad lähedased ikka koju käima, usume ja tajume me seda või mitte. Hoiame oma kodud ja mõtted puhtad ja vaiksed, eluruumides küünaldes sooja ja puhastava tule. Katame laua maitsvate roogadega ja täname mõttes oma lahkunud lähedasi. Et lahkunud lähedased läheks mööda oma teed ja toetaks meie hinge rahu toovaid ettevõtmisi.