Palkehitistest
Allikas ja pildid: MTÜ Vanamaja
Alljärgnev on kokkuvõte 1998. aastal teostatud uurimustööst “Palkmajaehitustraditsioonide uurimine ja taaselustamine”
Arvatakse, et esimesed ristpalkehitused Eestis on ehitatud vähemalt 2000 aastat tagasi. Oletatakse, et eestlased said ehitusoskused balti hõimudelt, nende keelest pärinevat ka sõnad kirves ja sein.
Maailma vanimaks säilinud palkehitiseks peetakse 6. sajandil Jaapanis ehitatud pühakoda. Pühakojad ongi tihti kõige kauem ajale vastu pidanud: Norra puukirikud, Soome Püha Hendriku palvemaja Kokemäel (1600. a.), Eestis Ruhnu kirik (1643. a.).
Ehituseks sobivad puuliigid on mänd, kuusk, haab. Palgid peavad olema sirged, väikse koondega, tüve kahjustusteta. Elumaja ehituseks peaks palgi peenema otsa läbimõõt olema üle 20, sauna puhul üle 18 cm.
Ehituspalgid tuleb varuda talvel, kui puu on “surnud”, seda teati juba Vanas-Roomas (Ceasari arhitekt Vitruvius). Olenevalt talve tugevusest võib see aeg olla nii detsember, jaanuar, veebruar kui ka märts. Üldiselt arvatakse, et puu raiumine peab toimuma vanal kuul. Kõige soodsamaks peetakse vanakuu viimast veerandit.
Allikas ja pildid: MTÜ Vanamaja
Alljärgnev on kokkuvõte 1998. aastal teostatud uurimustööst “Palkmajaehitustraditsioonide uurimine ja taaselustamine”
Arvatakse, et esimesed ristpalkehitused Eestis on ehitatud vähemalt 2000 aastat tagasi. Oletatakse, et eestlased said ehitusoskused balti hõimudelt, nende keelest pärinevat ka sõnad kirves ja sein.
Maailma vanimaks säilinud palkehitiseks peetakse 6. sajandil Jaapanis ehitatud pühakoda. Pühakojad ongi tihti kõige kauem ajale vastu pidanud: Norra puukirikud, Soome Püha Hendriku palvemaja Kokemäel (1600. a.), Eestis Ruhnu kirik (1643. a.).
Ehituseks sobivad puuliigid on mänd, kuusk, haab. Palgid peavad olema sirged, väikse koondega, tüve kahjustusteta. Elumaja ehituseks peaks palgi peenema otsa läbimõõt olema üle 20, sauna puhul üle 18 cm.
Ehituspalgid tuleb varuda talvel, kui puu on “surnud”, seda teati juba Vanas-Roomas (Ceasari arhitekt Vitruvius). Olenevalt talve tugevusest võib see aeg olla nii detsember, jaanuar, veebruar kui ka märts. Üldiselt arvatakse, et puu raiumine peab toimuma vanal kuul. Kõige soodsamaks peetakse vanakuu viimast veerandit.
Kõige mõistlikum ehitustööde järjekord võiks olla selline: ehituspalk raiutakse talvel; kooritakse ja/või tahutakse kevadel; palgid virnastatakse seejärel korralikult ning lastakse paar kuud seista ( tuulele avatult, vihma ja päikese eest kaitstult) ja seejärel alustatakse (juunis-juulis) ehitustöödega. Talveks peaks hoonele vähemalt katuse peale saama.
Palkmajale sobivad katusematerjalid on: laast, sindel, roog, kimm (saetud laud).
Majaaluse (vundamendi) ehitusel võiks kasutada maa- või paekive.
Heledat sinevaba palki on võimalik saada: ehituspalgi kuivatis kuivatamisega või mürgiste kaitsevahendite kasutamisega. Palgi aja jooksul tumedamaks muutumine on loomulik looduslik protsess, mis ei kahjusta puidu tugevusomadusi. Puidu mädanemiskindlust sobiks tõsta looduslike vahenditega, näiteks linaõli ja tõrva seguga.
Palkide vahele pandavaks soojustusmaterjaliks sobiks kõige paremini turba (e. soo-) sammal. Võib kasutada ka linavilti. Igasugused tehisvillad on tervisele kahjulikud ja paljudes riikides palkmajaehituses keelatud.
Veel mõned vähetuntud, aga olulised ehitustõed:
-
Kõige vastupidavam on palgi põhjapool kasvanud külg, see on umbes 1/3 palgi ümbermõõdust. Kui võimalik, tuleks see palgikülg jätta väljapoole.
-
Kindlasti püüda vältida keerdkasvulisi palke. Sellised “vindiga” palgid hakkavad kuivades ennast seinas keerama.
-
Toorest palgist ehitatud majasein vajub kuivades umbes 3-5 cm kokku. Palgi kuivamisega mitte arvestamine on üks kõige sagedamini esinev ehitusviga.
-
Maja aluspalgid võiksid olla tihedate aastarõngastega, vaigurikkamad ja jämedamad. Näiteks sooäärel kasvanud puud. Selliste palkide kasutamisega tõstetakse maja mädanemiskindlust.
-
Palgi käsitsi liimeistriga koorimine vaigutab puitu ja muudab teda mädanemisele vastupidavamaks.
-
Ehituse lõunapoolsele küljel peaks olema puude-põõsaste päikesevarju pakkuv kaitse. Päike on puidu kõige võimsam lagundaja.
Palkmaja on nagu elav organism, kus aegajalt võivad toimuda muutused. See on ehitusvaldkond, mis nõuab traditsioonide tundmist. Pealtnäha korralikult ehitatud maja võib aja jooksul muutuda elamiskõlbmatuks, kui ei ole osatud arvestada igikestvate tarkustega.
Ehitusmaterjalid
Palkmaju on ehitatatud peaaegu eranditult okaspuust (männist ja kuusest), ainult saunu on tehtud ka haavast. Eestlaste hõimurahvas Mordvast, ersad, peavad aga kõige paremaks ehituspuuks pärna, seda just väga puhta õhu tõttu, mis pärnast ehitatud majades pidavat olema. Järgnevalt mõned kuuse- ja männipuu omadused, mida ehitamisel tuleks arvestada:
-
Kuusk on männist elastsem, imab endasse vähem niiskust ja tema niiskusest tingitud deformatsioonid on väiksemad.
-
Kuusk kõverdub kuivades rohkem kui mänd
-
Kuuse (kokku)kuivamine on mahult väiksem
-
Kuusepuit on vähem vettivam, kuna rakud on umbsed, seega mädanemiskindlam kui mänd
-
Mänd on tavaliselt suurema koondega kui kuusk
-
Männil piisab mõnekümnest päevast, et palgid siniseks muutuks. Kuusk peab paar aastat vastu.
Ehitajate seas on mõlema puuliigi pooldajaid. On ka neid, kes on ehitanud kuusest ja männist segamini. Heaks materjaliks on peetud aasta jalapeal kuivanud kuuske. Soovitatakse ehitada mitte päris toorest ega väga kuivast, vaid natuke (mõned kuud) seisnud palgist. Kirves pidavat sellist materjali kõige paremini võtma.
Kõige odavam on ehitada metsakuivast puust, metsakuiva palki on aga kõige raskem töödelda. Mida kõveramad on palgid, seda raskem on ehitada. Vanasti kasutati kõveruse kaotamiseks nn. verelaskmist.
Enne lõike märkimist asetati kõverus ülespoole. Kõvera koha pealt puuriti peaaegu läbi palgi auk (alt üles) ja lõigati saega augu poolt pool palki läbi. Seejärel löödi kiil auku, nii et palk läheks veidi laiali ja alles nüüd sai vara peale märkida.
Ehitusmaterjali valik
On väga palju erinevaid arvamusi, kuna on õige aeg ehituspalgi mahavõtmiseks. Tihti on soovitused vastukäivad. Ühes ollakse ühel meelel – palgid tuleb varuda talvel, kui puu on “surnud”. Olenevalt talve tugevuset võib see aeg olla detsember, jaanuar, veebruar, märts. Suvel on võetud ainult siis, kui ehitusel palki puudu tuli.
Üldiselt arvatakse, et puu raiumine pidi toimuma vanal kuul. Kõige soodsamaks peeti vanakuu viimast veerandit. Väga huvitavast puude valikust kirjutab laevaehitusinsener E.Maasik. Nimelt tehakse joodi abil kindlaks tärklise sisaldus puidus. Toorest puust võetakse mõned väikesed tükid ja tilgutatakse joodi peale. Kui puit värvub siniseks, sisaldab ta tärklist ja sellisest puidust ehitised lähevad ruttu mädanema.
Kõige soodsam palkmaja ehitustööde järjekord võiks olla selline:
-
ehituspalk raiutakse talvel;
-
kooritakse ja/või tahutakse kevadel;
-
palgid virnastatakse seejärel korralikult ning lastakse paar kuud seista (tuulele avatult ja vihma eest kaitstult)
-
seejärel alustatakse (juunis-juulis) ehitustöödega. Talveks peaks vähemalt katuse peale saama.
Esimene palgirida
Eelmise sajandi enamus elumaju ja peaaegu eranditult kõik kõrvalhooned on ehitatud kivide peale.
Igas nurgas oli suurem nn. nurgakivi. Maapinna ja esimese palgirea vahe täideti väiksemate kividega, saviga, liivaga. Kõrvalhoonetel jäeti vahe tihti hoopis täitmata. Kui maja juhtus olema liivasel pinnasel, siis suuri muutusi ei toimunud. Kui pinnas oli vähem vett läbilaskev, siis vajusid kivid koos majaga allapoole, nii et alumine palgirida puutus vastu maapinda. Sellises olukorras maja oli eriti vastuvõtlik maapinnast tulevale niiskusele. Häda püüti leevendada sellega, et aluspalkideks valiti jämedamad, vaigusemaid, väiksemate aastarõngastega palke, mis mädanemisele kauem vastu pidasid. Siiski mädanesid kivide peale ehitatud majad küllaltki ruttu.
18 saj. lõpul andis Liivimaa kindralkuberner välja metsakorralduse eeskirjad, mis kohustasid puumaju ehitama vähemalt poolteise jala kõrgusele vundamendile. Selle seadusega üritati vähendada metsade raiskamist. Seadus erilisi tulemusi ei andnud, maju tehti kivide peale edasi.
Tihti hakkavadki palkehitisel mädanema just alumised palgid. Alumiste palkide vahetus on tüütu töö, lihtsam oleks maja ehituse alguses esimene palgirida korralikult niiskuse vastu kindlustada. Järgnevalt mõned niiskuse mõju vähendavad abinõud: soovitav on aluspalk panna mõned sentimeetrid üle vundamendi serva. Palgi ja vundamendi vahel peab panema 2-3 kordse tõrvapapi kihi. Saunadele on soovitatud järgmist võtet: vundamendi peale panna 2-3 kordne tõrvapapp, selle peale 5-7 cm paksune tõrvaga võõbatud või immutatud plank, ning selle peale esimene palgirida. Mädanemise korral on planku lihtne vahetada. Puhtanurgaga majadel kipuvad alumised palgid väljapoole nihkuma.
Selle ära hoidmiseks on kasutatud palkide klammerdamist.
Esimese rea palgid tuleks kindlasti omavahel siduda hammasnurgaga.
Ukse, aknad
Uste-akende panek on üks keerulisemaid etappe palkmaja ehituses. Peab arvestama sellega, et maja esimeste aastatega kokku kuivab. Arvatakse, et 1 m seina võib väheneda kuni 4 cm. Sellest lähtudes ei saa ükski uks või aken kinnituda maja palkide külge. Tänapäeval kinnitatakse uksed-aknad nn. tenderpostide külge.
Vanasti kasutati piidana tahutud püstpalki, mille raiutud soonde seoti seinapalgid. Piida otsad kinnituvad läve- ja pealispalki raiutud mõne cm sügavusse tappi (pilt paremal).
Ukseavad olid laiad, enamasti meeter või üle selle, aga madalad, harva üle 180 cm. Kõrvalhoonetel tihti lävepakk puudus. Piit oli seotud alumise palgi külge.
Mõnelpool tahuti akna ja ukse kõrval olevad palgid ~10 cm ulatuses.
Katus
Lõuna- Eestis on palkmaja katusematerjalina kõige rohkem kasutatud laastu ja sindlit. Õlg- ja roogkatuseid on siinkandis vähe. Tänapäeval kasutatakse ka igasuguseid tehismaterjale (eterniit, plekk jne), nende sobivus palkmajadele on küsitav. Üldiselt peetakse parimaks laastumaterjaliks kuuske, järgnevad haab ja mänd. Kuuselaastu peetakse niiskusele kõige vastupidavamaks, nõrgaks küljeks on kuuse liigne okslikus. Haab on kõige odavam materjal, samuti on haavast kõige lihtsam laastu lüüa. Negatiivseks küljeks on haavalaastu tugev keeramine lõunapoolsel küljel. Laastu on katusele löödud nii toorelt kui ka kuivatatult. Elumajale tehakse kolmekordne laastukatus, kõrvalhoonetele on tehtud tavaliselt kahekordne. Laastkatuse iga kolmekordse puhul on ~30 aastat, kahekordsel 20 aastat. Mõned meistrid on arvamusel, et katuse iga tõstab laastu alt kinni löömine (sellisel juhul jäävad naelad väljast näha). Sindlikatuse tegemine on sarnane laastukatuse tegemisega. Arvatakse, et sindel on vähem vastupidavam kui laast. Samuti on sindelkatuse tegemine raskem, peab olema väga täpne.
Katuse tegemisel peab arvestama järgmisi asju:
-
Soomus peab olema suunaga alla, et vesi laastude vahele ei pääseks.
-
Laastuserv peab olema teise laastu peal, vähemalt 3-4 cm.
-
Koorega ja okslike laaste ei tohi näha jääda.
-
Alumine roov peab olema teistest roovidest laastu võrra paksem.
Vahtvärkmajad
Lõuna-Eestis on mõnes piirkonnas levinud püstpalk- ehk vahtvärkmajad. Vahtvärkmaju esineb sagedasti näiteks Urvaste ja Räpina vallas. Sellises stiilis maja ehitamine on kergem kui ristpalkmaja tegemine. Palgid on tahutud. Maja nurkades on diagonaalpalgid. Mida rohkem on diagonaalpalke, seda rohkem saab kasutada lühemaid palgijuppe. Enamus palke on püstises asendis. Põranda- ja laetalade kohal on kaks ristpalkrida talade sidumiseks ja püstpalkide hoidmiseks. Püstpalgi mõlemasse otsa on lõigatud sooned, mille abil nad seotakse alumise ja ülemise horisontaalpalkreaga.
Vahtvärkmajade plussiks on materjali terviklik ära kasutamine, miinuseks nõrk soojapidavus (püstpalke ei varata). Vahtvärgist elumaja nõuab eraldi seinasoojustamist. Paljud vanemad ja praegu modernse väljanägemise omandanud linnamajad on tegelikult vahtvärkmajad (näit. Tartu linnas Tähtvere tänaval).
Intervjuud
Projekti “Palkmajaehitustraditsioonide uurimine ja taaselustamine” käigus tehtud intervjuud:
-
Heino Lepp
palkmajaehitaja Võrumaalt Mõniste vallast -
Leonhard Orav
elupõline palkmajaehitaja Haanja vallast Võrumaalt -
Evar Saar
Võru Instituudi teadur, talunik -
Jüri Metsalu
laastukatuste tegija Karilatsist -
Rein Jõeleht
katuseroo varuja Hiiumaalt -
Siim Soostre
rookatuste tegija Hiiumaalt -
Georg Fuller
palkmajaehituse õpetaja Norras
