Allikas: Eesti Vaimse Kultuuripärandi nimistuSuitsuliha saadakse sealiha küpsetamisel suitsusaunas. Tava on levinud peamiselt Lõuna-Eestis, kus on suitsusaunad veel igapäevases kasutamises. Vanal Võrumaal on lihasuitsutamine tavapärane taluelu osa. Taludes, kus vastav tava on olemas, tehakse suitsuliha paar korda aastas. Suitsuliha säilib aastaringi ja on olnud läbi aja kohalikul toidulaual oluline söök või söögi koostisosa.
Allikas ja pildid: MTÜ Vanamaja
Alljärgnev on kokkuvõte 1998. aastal teostatud uurimustööst “Palkmajaehitustraditsioonide uurimine ja taaselustamine”
Arvatakse, et esimesed ristpalkehitused Eestis on ehitatud vähemalt 2000 aastat tagasi. Oletatakse, et eestlased said ehitusoskused balti hõimudelt, nende keelest pärinevat ka sõnad kirves ja sein.
Maailma vanimaks säilinud palkehitiseks peetakse 6. sajandil Jaapanis ehitatud pühakoda. Pühakojad ongi tihti kõige kauem ajale vastu pidanud: Norra puukirikud, Soome Püha Hendriku palvemaja Kokemäel (1600. a.), Eestis Ruhnu kirik (1643. a.).
Ehituseks sobivad puuliigid on mänd, kuusk, haab. Palgid peavad olema sirged, väikse koondega, tüve kahjustusteta. Elumaja ehituseks peaks palgi peenema otsa läbimõõt olema üle 20, sauna puhul üle 18 cm.
Ehituspalgid tuleb varuda talvel, kui puu on “surnud”, seda teati juba Vanas-Roomas (Ceasari arhitekt Vitruvius). Olenevalt talve tugevusest võib see aeg olla nii detsember, jaanuar, veebruar kui ka märts. Üldiselt arvatakse, et puu raiumine peab toimuma vanal kuul. Kõige soodsamaks peetakse vanakuu viimast veerandit.
Saunaskäik kuulub meil kindlasti vana aasta ärasaatmiskommete hulka. Metsamoor soovitab aastalõpu viimases saunas soovida soove ja puhastuda.