Saun tervisele

Saun treenib ja karastab organismi, parandab selle kohanemisvõimet. Kuidas see toimub?

Termoregulatsioon

Kehasoojust reguleeritav süsteem kahandab organismi talitust väliskeskkonna tingimuste muutustega ja säilitab ühtset kehasoojust. Tsivilisatsiooni hüvedest ümbritsetud tänapäeva inimene kaitseb aga end talle mugava mikrokliimaga, riietub talvel soojalt, liikumiseks kasutab sõidukit. Niiviisi ei koorma inimene termoregulatsiooni mehhanisme täiel määral ning ebasoodsatesse tingimustesse sattudes ei toimi need siis vajalikus ulatuses – tekivad külmetushaigused. Samas käivitavad suured temperatuuri muutused kord ühes, kord teises suunas toimuvaid termoregulatsiooni protsesse ja süstemaatilise treeningu tulemusena ei vea need enam alt ka külmetusohu tekkides.

Leiliruumis tõuseb naha temperatuur kuni 40°, naha pinnal isegi vahel 45°. Sellise temperatuuri juures hukkub enamik haigusttekitavaid mikroobe. Laienevad poorid, mille toimel puhastub nahk sügavamalt. Osaliselt naha kaudu erituvad organismile mittevajalikud ained. Neid jääb aga nahas ka pidama. See vähendab naha elastsust ja rikub väljanägemist. Kuid saunas suureneb higi eritumine kuni 30 g minutis ja seetõttu vabaneb organism šlakkainetest paremini ning nahk puhastub peetunud jääkidest.

Süda ja veresooned

Kuumade ja külmade ärrituste vaheldudes naha veresooned kord laienevad, kord ahenevad. See nõuab südamelt kohanemist kord väiksema, kord suurema kuni 50% ulatuses muutuva veresoonte vastupanuga. Sel viisil treenitakse saunas nii veresooni kui ka südamelihast. Leiliruumis võib pulsi sagedus suureneda 100-110 löögini minutis, kui aga rohkem, siis näitab see, et südame koormus tõuseb liigselt ja aeg on veidi puhata. Normaalse ja kõrgenenud vererõhuga inimestel kuumuse toimel pindmiste veresoonte laienedes vererõhk langeb. Hüpotoonikutel, kelle vererõhk on tavalisest normist madalam, võib see aga veidi suureneda. Külma toimel tõuseb hüpotoonikutel vererõhk veel veidi, mis neile ainult kasuks tuleb. Normaalne ja kõrgenenud vererõhk võib aga liigagi kõrgele tõusta. Külmkümblusest suurenenud vererõhku aitab normaliseerida kuum jalavann. Hüpertoonikud pidagu sauna asjus ikka arstiga nõu.

Hingamiselundid

Kuum õhk vabastab ülemised hingamisteed mikroorganismidest, parandab hingamisteede verevarustust. Suureneb hingamiselundite kohanemisvõime väliskeskkonna muutustega.

Neerud

Kuumuse toimel neerude tegevus aktiviseerub, hiljem eritub suur hulk vedelikku higina ning neerud saavad veidi puhata. Kui arvestada mitmesuguste mürkide, ravimite või alkoholi hulka, mis meie neerudest läbi käib, tuleb selline puhkus neile kindlasti kasuks.

Närvisüsteem

Naha, lihaste- ja veresoonte närvilõpmeist lähtuvad rohked ärritused kustutavad kesknärvisüsteemi erutuskolded – ununevad mured, paraneb tuju ja enesetunne. Tekib loomulik väsimus nagu pärast intensiivset füüsilist koormust. Saunas tekivad küllaltki ulatuslikud muutused organismi talituses. Seetõttu on mõõdukuse piiresse jäädes saunal kindel koht meie tervise säilitamisel.

Allikas: Kalju Pumbo, Terviseleht 45/1999