Suitsusaun viheldi avatuks
Härjapea Koja algatatud omanäolise suitsusauna ehitus kujunes arvatust raskemaks ning venis ühelt suvelt kolmele.
“Täna on selline päev, et sauna ümber ärgu keegi midagi halba isegi mõelgu, veel vähem öelgu,” hoiatas Härjapea Koja vanem Aela Olev kodaliste sauna kõrval kõnet pidades.
Keris sai nädalavahetusel esimese korraliku kütmise ning uksed seisid sel ajal vaevu kinni – nii palju oli huvilistel sinna sisse vaatamist.
Kütmise hõng oli aga nii iseloomulik ja kandus nõnda kaugele, et paksus metsas asuvat majapidamist oli kerge leida.
Härjapea Koja algatatud omanäolise suitsusauna ehitus kujunes arvatust raskemaks ning venis ühelt suvelt kolmele.
“Täna on selline päev, et sauna ümber ärgu keegi midagi halba isegi mõelgu, veel vähem öelgu,” hoiatas Härjapea Koja vanem Aela Olev kodaliste sauna kõrval kõnet pidades.
Keris sai nädalavahetusel esimese korraliku kütmise ning uksed seisid sel ajal vaevu kinni – nii palju oli huvilistel sinna sisse vaatamist.
Kütmise hõng oli aga nii iseloomulik ja kandus nõnda kaugele, et paksus metsas asuvat majapidamist oli kerge leida.
Pelgalt ihurammuga
Harjumaale Kõue valda kerkinud suitsusaun oli algusest peale erakordne ettevõtmine.
Esmalt taheti kõik tööd ära teha puhtalt ihurammu ja talgutega, teisalt valis mõtte peamine eestvedaja, Mäepõllu talu peremees Aela Olev, oma metsast selleks otstarbeks välja kõige jämedamad haavad. Sellised, millel täismees ei ulata ümbertki haarata.
Talgute korras üles raiutud 4 x 7 m palksaun tehti just haavapalkidest. Saun sai seitsme palgirea kõrgune ja selle tegemisel kasutati rahva mälus talletunud töövõtteid ning järgiti peamiselt Lõuna-Eesti suitsusaunade eeskuju.
Naelte ja kruvide kasutamist välditi, ka lava ehitati toekatest poolitatud haabadest, mis on seatud seinapalkide vahele.
Maavalla Koja vanema Ahto Kaasiku ütlust mööda on see saun koja esimene ühine hoone üldse. “Vanasti esimene hoone oli saun, see pidi saama kiiresti valmis. Meil läks küll aega, aga valmis saime,” tunnustas ta.
Ühiseid talgupäevi tuli kolme suve peale ligi kuuskümmend. Osalemise rekord kuulub Härjapea Koja vardjale Madis Arrasele, kes käis enam kui pooltel talgupäevadel. “Päevaga pannakse tavaliselt ring palki, aga meil kulus kauem,” tunnistas Arras.
Esialgu loodeti, et talgulisi tuleb rohkem ning ka töö tegelikku raskust ei osatud ette näha. “Nii suurte ja raskete palkide juurde on vaja rohkem mehi, muidu neid ei liiguta,” selgitas Arras.
Diivani mõõtu keris
Detsembris valmis sauna keris, korraliku diivani mõõtu ehitis, kuhu läks poolteist tonni kive ja mida võib kütta poolteisemeetriste puudega. Sestpeale on tulnud kerist tasapisi sisse kütta ning esimese leilini jõuti nüüd.
Sauna ehitust juhatanud Kalle Eller ütles, et kuigi esimesed vihtlejad said sauna ära proovida, kujuneb selle õige iseloom välja aja jooksul. “Septembris saab alles aru, kuidas kõige paremini kütta ja milline on leil,” arvas Eller.
Elleri sõnul on katuse juures kasutatud vana ehitusviisi ning midagi sarnast tema teada Eestis praegu rohkem pole.
Hoone katus on servamata laudadest, mis toetuvad palki õõnestatud pikirenni. Laudu hoiavad koos kaks vastakuti pandud ja otstest kokku seotud latti ning kogu katus vajab enne talve üle pingutamist, et lauad koolduma ei hakkaks.
Kolm pidulikku hetke
Sauna ehituse juures on Elleri sõnul kolm pidulikku hetke: sarikate ülessaamine, esimene tuletegemine kerise alla ning esimene leilivõtmine. Kuidas sellist pidulikku hetke tähistada? Ikka lauluga ja tiiruga ümber sauna!
Laulumees Timo Kalmu oli leidnud arhiivides tuhnides laulu nimega “Olevi ja Anne saun”, mis läks otse kümnesse ja põhjustas natuke nalja, sest ka Härjapea koja vanema Olevi naine on Anne.
“See on meie saunake, kus me vennad vihtelevad, vennanaised nahka löövad,” laulis Timo Kalme ees ja rahvas järel ulja lõpuni välja. “Tuba on köetud toomingal, saun küll saare halgudella, siiski ei saa sa seda sooja, mis saad Anne armastusest, kahe Kaie kaenalust ja viie Viio vahelta!”
Pärast seda lubati esimene sats lavale ja ülejäänud lõkkel valminud kruubiputru sööma.
Mugavalt mahub vastsesse sauna seitse inimest. Selle õiguse said need, kes olid ehitamisse kõige enam panustanud.
Kuidas leil oli, seda ei tahtnud pisut puutolmused leilivõtjad kohe öelda, kuid kes sauna juba sisse pääses, seda kergesti enam välja ka ei saanud.
“Meie rahvas on ajaga sauna tõelisest tähendusest paljugi unustanud, kuigi saunas käiakse meelsasti ja tuntakse selle soojusest mõnu,” lausus Ahto Kaasik. “Aga saun on ka vaimne koht, mis puhastab hinge ja vaimu ning seega püha koht.”
Iga saunaline peaks Kaasiku sõnul oskama sisenedes sauna tervitada ja lahkudes tänama. “Sellised saunad nagu see siin aitavad vanadel taigadel ja tarkustel edasi elada.”
