Suitsusauna ehituse planeerimine
Teadlikult täpse saunatüübi valmine on keeruline ning osade sauna tüüpide puhul võibolla ka raskesti teostatav, sest raske on leida vastavat meistrimeest. Plaaneerimine muutub oluliselt lihtsamaks, kui on teada tulevase sauna asukoht või kui soovitakse kusagil taastada/tuua olemasolev saun. Siinkohal loodan, et saunatüübi valikul või taastamisel jäädakse truuks traditsioonilistele materjalidele ning ehitus meetoditele ning ei muudeta üleliia juba loodud meistrite tööd.
Foto: Ester Võsu
Teadlikult täpse saunatüübi valmine on keeruline ning osade sauna tüüpide puhul võibolla ka raskesti teostatav, sest raske on leida vastavat meistrimeest. Plaaneerimine muutub oluliselt lihtsamaks, kui on teada tulevase sauna asukoht või kui soovitakse kusagil taastada/tuua olemasolev saun. Siinkohal loodan, et saunatüübi valikul või taastamisel jäädakse truuks traditsioonilistele materjalidele ning ehitus meetoditele ning ei muudeta üleliia juba loodud meistrite tööd.
Suitsusauna suurus ja asukoht
Sajandi vanused saunad olid umbes oma mõõtudelt väikesed 3×5 meetrit (leiliruum 3×3 ja eeruuum 2×3), siis reeglina praegu eelistatakse natuke avaramaid ruume. Siinkohal tuleb arvestada asjaoluga, et suuremad saunad/kerised vajavad rohkem küttepuid.
Eelistatavaks asukohaks on kujunenud veekogude ümbrus – ajalooliselt sauna lihtsam vett kanda. Teisest küljest muudab pehme pinnas keerukamaks sauna vundamendi ehitust ning veekogude äärde hoonete rajamisel tuleb arvestada seadustest tulenevaid piiranguid. Oluline on teada, et ajaloolise suitsusauna tarvitatud pesuvee äravool toimub põrandalaudade vahelt sauna all asuvale kuursa/liivapadjale ning sealt edasi sinna kuhu on tehtud drenaaži kalle.
Tuleohutuse seisukohast on saun alati muudest hoonetest ning metsast eemale ehitatud!
Maakividest keris
Suitsusauna ehitus algabki piltlikult nurgakivide asetusest ning kerise koha määramisest. Kõige suurem Eestis leiduvate suitsusauna tüüpide vaheline erinevus seisnebki kerise paiknemise asukohas ja tüübis. Näiteks Lõuna-Eestis on rohkem levinud ukse kõrval nurgas paiknevad kerised (suu ukse poole, et parem kütta oleks). Vaata pilte kerise ehitusest ning pottsepatööst (kaarvõlviga maakivikeris koos veepajaga).
Kasutus mugavuse koha pealt julgen soovitada eesruumist või väljast köetavat kerist. Antud variantide puhul vajab kerise suue ust, et reguleerida õhu juurdepääsu.
Oluline on ehitada vundament kerise alla, sest maakividega kaetud keris võib kaaluda mitu tonni. Vajumise korral tekivad müüritud kerisesse kindlasti praod, mis muudav kerise tuleohtlikuks!
