Enamik saunasõpru teab, et kui kerisele leili visata, hoovab sealt kuum aur otse näkku, sundides leilipahvaku eest kössi tõmbuma.
Selline olukord on kõikide loodusseadustega kooskõlas, sest kuumadel kividel suures koguses tekkiv kuum aur kargab hooga lakke, ja et lagi on üsna madal ning inimese peaga praktiliselt ühel tasapinnal, kipubki sahmakas kõigepealt nägu tabama.
Suitsusaun, lõunaeesti keeli sav(v)usann, on Eestis taas au sisse tõusmas. Enamjagu seda tüüpi saunu asub Kagu-Eestis: Võrumaal ja Setumaal. Suitsusaunal on tähtis osa meie pärandkultuuris, seetõttu tahavad võrokesed saada sellele UNESCO kaitse.
„Paganuseaegsel eestlasel oli kaks pühadust: hiis ja saun. Näib, et viimane esimese ületab. [—].
Eesti lõunapoolsemas osas, eriti Kagu-Eestis, on pilt siiski pisut teine.
Vanal Võrumaal ja Setumaal ei ole suitsusaun külapildis tänini erandlik, vaid pigem tavapärane. Veel vähem kui sada aastat tagasi oleks võinud nii öelda ka näiteks Saaremaa kohta, praegu aga annab suitsusaunu Saaremaal otsida. Moodsa ja nn. puhta sauna pealetung on suitsusaunad kõrvale tõrjunud.
Traditsiooniliselt on uue sauna ehitamisel eeskuju võetud ikka lähikonna saunadest ja kasutatud kohalike meistrite varasemaid teadmisi. Nõnda ongi kujunenud tänapäevani püsinud ehitustavad, mis piirkonniti erinevad. Tavasid on mõjutanud inimeste suuremad võimalused liikuda ning elukohta vahetada. Uued elanikud toovad kaasa oma teadmised ja oskused, mis kohalikke tavasid mõjutavad.
Julgustan kõiki korrastama vanu väärikaid suitsusaunasid ning proovima nende erispärast mahedat leili. Vana sauna puudumisel soovitan kaaluda uue ehitamist. Tegemist on täiesti jõukohase ettevõitmisega, millest on võimalik saada ülevaade näiteks Andres Ansperi tehtud juhendist suitsusauna ehitamise kohta. Tegemist on Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku ehituse eriala üliõpilase lõputööga, mis aitab hinnata ühepere suitsusauna ehitamiseks kuluvat raha, materjale, aega ja oskusi. Eelkõige on juhend mõeldud inimestele, kes soovivad ise endale suitsusauna ehitada, kuid selle abil on võimalik hinnata ka ostetava suitsusauna hinda ja kvaliteeti.
Igamehe suitsusauna-aabitsas on kirjeldatud Lõuna-Eesti suitsusauna erijooni ning kohalikku traditsiooni, sauna ehitamise materjale, ehitusvõtteid, vajalikke oskusi, ajakulu. Antud on ka eelarve, mis aitab ehituseks kuluvat raha ning materjale arvestada. Eelkõige on juhend mõeldud inimestele, kes soovivad ise endale suitsusauna ehitada, kuid selle abil on võimalik ka ostetava suitsusauna hinda ja kvaliteeti hinnata.
Teadlikult täpse saunatüübi valmine on keeruline ning osade sauna tüüpide puhul võibolla ka raskesti teostatav, sest raske on leida vastavat meistrimeest. Plaaneerimine muutub oluliselt lihtsamaks, kui on teada tulevase sauna asukoht või kui soovitakse kusagil taastada/tuua olemasolev saun. Siinkohal loodan, et saunatüübi valikul või taastamisel jäädakse truuks traditsioonilistele materjalidele ning ehitus meetoditele ning ei muudeta üleliia juba loodud meistrite tööd.
Foto: Ester Võsu
Eestis tegutseb maausuliste ühendus Härjapea koda, kes ehitab ürgsete tavade kohaselt suitsusauna. Ehitisega loodetakse saada isegi maailma kultuuripärandi nimekirja.
Allikas: Äripäev, Siim Sultson
Fotod: Tender Ehitus
Võrreldes tavalise Soome saunaga on suitsusaun meeldiv alternatiiv neile, kes kuuma leili ja kõrvetavat niiskust ei talu.
Suitsusaun on erinevalt tavalisest Soome saunast põhjaaladel levinud vanem saunatüüp. Kui Soome saunas lastakse kogu küttesuits korstnast välja, siis suitsusaunas pääseb see välja tavaliselt uksest või seinaluugikesest.
Suitsusaun on sarnane ka arhailise suitsutarega, mille kütminegi oli pea samasugune. Nii suitsusauna kui suitsutare tõrjus valdavalt 19. sajandil välja kütmine puhtalt korstna kaudu, mida peeti siis suureks luksuseks.
Tänapäeval kohtab suitsusaunasid tavaliselt talumuuseumites või erinevas säilimisastmes vanade talukomplekside juures. Viimastel aastatel kerkivad eelkõige puhkekohtades Soome saunade kõrval ka suitsusaunad.
Suitsusaunu on kahte tüüpi: puhas suitsusaun ja must suitsusaun. Puhtal on korsten ka, must on üldse ilma korstnata.
