Sauna mine ikka vihaga
Juba vanarahvas teadis, et vihtlemine parandab hästi pindmist vereringet, eemaldab nahalt mustuse ja soodustab higistamist.
Vanarahvatarkus ütleb, et saun ilma vihata ja supp ilma soolata pole kumbki midagi väärt.
Vihtlemine ja leilivõtmine toovad hea une ning vihtlemine on ka massaaži eest.
“Viht on saunalisele vajalik, sest vihtlemine ergutab vereringet ja teeb mõnusa enesetunde,” ütles 80aastane vanahärra Meelis Maim, kes on juba üle kuuekümne aasta igal laupäeval saunas käinud.
Maim meenutas, et saunavihtade tegemisel olid vanarahval omad tavad. Kõige paremaks loeti enne jaanipäeva valmistatud vihtu. Nende tegemiseks pidi olema vana kuu ja puhuma pehme tuul, sest just sel ajal tehtud vihaga vihtlemine olevat kõige tervislikum.
“Aga kui ma ikka noorem olin, tegin suveperioodil iga kord sauna minekuks värske kaseviha, naised pesid pärast veel vihaveega peadki,” kiitis Maim. Loodusmees Peeter Hussar ütles, et sobivaim aeg vihtade valmistamiseks talveperioodiks on tänavu tõesti möödas. “Praegu kasvavad kaskedele noored võrsed,” selgitas Hussar, lisades, et tema arvates oleneb kasevihtade tegemise aeg aastast, kuid rahvatarkus, et parim aeg neid valmistada on vahetult enne või pärast jaanipäeva, peab paljuski paika.
Vahetult enne jaanipäeva on kaskede eelmise aasta puitunud võrsel kasvanud lehed küllalt tugevad, et kuivatamisele, leotamisele ja vihtlemisele vastu pidada. Jaanipäeva paiku hakkavad kaskedel kasvama selle aasta noored võrsed, mis on esialgu puitumata. Sellisest oksast tehtud viht ei kõlba kuivatamiseks, sest rohtne võrse ja lehed pudenevad kuivatamisel ja leotamisel küljest. Hussar aga õpetas, et kui õige aeg jaanipäeva paiku maha magatud, tuleks oodata, kuni selleaastane võrse on jõudnud puituda, umbes juuli lõpuni, siis on võimalik taas talvevihta teha.
Vihtade tegemiseks vajaminevad oksad tuleb valida hoolikalt. Need peavad olema painduvad, noorematelt puudelt võetud ja pehmelehelised. Meelis Maim meenutas, et okste võtmiseks ei saetud kaski maha, vaid lõigati oksad noaga, latv tuli jätta puutumata. Vihaokste saamiseks on parim 20-30aastane kask, millel on allapoole rippuvad oksad. Oksa pikkus võib küündida poole meetrini, samas on lühema viha löök kiirem ja täpsem.
Ühtepidi üksteise peale laotud kaseoksad võib vihaks kinnitada tavalise sidumisnööriga ühest, mugava hoidmise huvides aga ka kahest kohast. Valmis vihad kuivavad paremini, kui asetada nad varjulisse, kuid liikuva õhuga paika paarikaupa nöörile või puuvardale. Jälgida tuleb, et vihad ei puutuks üksteisega kokku, sest lehed võivad rikneda. Vihta ei tohi jätta päikese kätte, siis lähevad lehed kollaseks, aga niiskes kohas läheb viht hallitama.
Viht nõgesest või kadakast
Kuigi kõige tuntum on kaseviht, ei ole see sugugi ainuke võimalus. Edukalt kasutatakse ka tamme-, nõgese- või isegi kadakavihta.
Terviseleht vahendab vanarahvatarkust, et vihal oli rahvameditsiinis oma otstarve. Nii peletavat kaseviht hästi väsimust. Värske või sügavkülmutatud kaseviht on nahka noorendava toimega, leevendab lihas- ja liigesevalu ning aitab kergemate nahapõletike puhul.
Tammeviht olevat hea südamehaigetele, nõgeseviht reumahaigetele, kadakaviht närvi- ja reumahaigetele, lepaviht pidi sisemised valud ära võtma, jugapuuviht aitama sügelistest lahti saada.
Rakverlane, kes oma nime avalikustada ei soovinud, ütles, et tema korjab saunaskäiguks paraja suurusega nõgeseviha, selle leotamisega ta eriti vaeva ei näe, sest naudib just kerget kõrvetust.
Minu vanaema Loreida aga meenutas, et nõgesevihta sai siiski vaheldumisi kuuma ja külma vette kastetud, muidu oli see liiga äkiline.
Allikas: Virumaa Teataja, Eva Klaas
