Suitsusaun on nagu Ferrariga sõit!
“Eestis on suitsusaunakultuur veel alles, Soomes pigem kadumas,” nendib ülemaailmse saunaliidu president Risto Elomaa.
Olete maailmas palju ringi rännanud ning tutvunud erinevate paikkondade saunadega. Kui levinud on suitsusaunad?
Maailmas on kuni kaheksa riiki, kus üldse suitsusauna tuntakse. Olulisemad neist on Eesti, Venemaa, Soome, Norra, Rootsi, Läti ja Leedu.
“Eestis on suitsusaunakultuur veel alles, Soomes pigem kadumas,” nendib ülemaailmse saunaliidu president Risto Elomaa.
Olete maailmas palju ringi rännanud ning tutvunud erinevate paikkondade saunadega. Kui levinud on suitsusaunad?
Maailmas on kuni kaheksa riiki, kus üldse suitsusauna tuntakse. Olulisemad neist on Eesti, Venemaa, Soome, Norra, Rootsi, Läti ja Leedu.
Aga kui me mõtleme saunale üldmõistes, võime neid leida väga paljudest erinevatest riikidest. Kõige enam on saunasid Venemaal, üle viie miljoni. Soomes on neid kolm ja pool miljonit – seega saaksid kõik soomlased ühekorraga sauna minna.
Arvatakse, et maailmas on 10–12 miljonit sauna, ent see arv on küllalt oletuslik. Täpsed andmed on ainult Soome ja Norra kohta, kus need on kantud ehitusregistrisse.
Eestis arvatakse olevat 50 000 sauna. See arv aga kasvab nagu teisteski riikides.
Mis puudutab aga konkreetselt suitsusauna, siis selle suurim mure on selles, et tuleohutuse nõuetest tingituna on väga keeruline saada ehitusluba. See on ka igati arusaadav, sest minu enda saungi on põlenud kolm korda.
Kuna Eestis on hajaasustus, on siia ka suitsusauna lihtsam ehitada. Samas ei kujuta aga ilmsesti keegi meist ette, et selle võiks ehitada Tallinna.
Teine põhjus, miks suitsusaunasid väga palju pole, on selles, et neid on raske ehitada. Elektrisauna puhul piisab lihtsalt kerise ostmisest, mille võib panna ükskõik kuhu, suitsusauna ehitamine nõuab väga palju teadmisi.
Tänaseks on Soomes see oskus suuresti kadunud. Seega on täiesti tavapärane, et ehitajad tulevad Eestist – siin on käsitsi tehtava puutöö tase hea ning ka odavam kui meil.
See tähendab, et tava väljasuremist pole karta?
Soomes pole saunakultuur kindlasti kadumas, kuna see on jätkuvalt suur äri.
Meil oli 1900. aasta algul üle miljoni suitsusauna. Suurim madalseis saabus 1950ndate keskel – siis oli neid üksnes 25 000. Nüüd on see arv taas tõusmas, meil on 50 000 suitsusauna. Lisaks sellele tuleb aastas tuhat juurde.
Mis puudutab aga Eestit, siis tõepoolest, vaadates seda, kui palju teil on inimesi, kes on taastanud vana sauna, või neid, kes uue ehitanud, tundub mulle, et teil jääb suitsusaunakultuur ellu.
Eestlased tahavad ju suitsusauna UNESCOsse viia.
See on suurepärane mõte isegi vaatamata sellele, et Soomes on neid, kes arvavad, et seda peaks tegema soomlased. Mina leian aga, et kui soomlased pole võtnud seda teha, siis on tore, et keegigi seda teeb.
Millest siis soomlaste pahameel tuleb?
Soomlased ei ole kindlasti vihased, on vaid mõned inimesed. Hetkeseis on aga selline, et Eesti pärand on palju paremini säilinud. Teine väga oluline asi on see, et UNESCOsse jäämiseks on vaja teha tohutult palju tööd. Tavaline soomlane on selleks liiga mugav.
Olen siiski sügavalt veendunud, et on väga hea, kui eestlased selle tunnustuse saavad. See on nii minu kui ka meie ühingu arvamus. Piirid on poliitilised. Soomes me usume, et need peaks saunast välja minema.
Meie saunakultuurid on vist küllalt sarnased?
Tõepoolest. Samas on aga nii, et Soomes on paljudes peredes nii Soome kui ka suitsusaun.
Samas tuleb tõdeda, et meie jaoks on muidugi tõeline Soome saun ikka suitsusaun. Viimast köetakse aga harvemini kui tavasauna – laupäeviti või erilistel puhkudel.
Peamine argument viimase asja osas on see, et kütmine võtab väga palju aega. Ning selle jaoks tuleb nn olemas olla, samal ajal saab elektrisauna küdema panna juba mobiiliga.
Üks tüüpiline näide Eestist: alustasime kütmist kell 11 hommikul, ent kuumaks sai saun alles kella seitsmeks õhtul.
Samas on suitsusauna olemasolu väga oluline. Ma võin igapäevaselt kasutada küll Volkswagenit, aga vahel tahaksin sõita ka Ferrariga.
Mis üks tõeline saun saunaliidu hinnangul on?
Ehitis, mille seinad on puidust, kus on ahi ja võimalus sinna visata leili.
Temperatuur peaks jääma vahemikku 72–110 kraadi. Kus see on alla või üle selle, seda saunaks ei loeta. Alampiir on defineeritud tavasaunadel ja elektrisaunadel hügieeni tõttu, aga suitsusaunade puhul see ei kehti, sest suits tapab baktereid.
Siinkohal olgu ka öeldud, et on veel üks asi, mille pärast ma muretsen: need on SPAd. Muidugi tahavad inimesed mitut head asja koos saada, aga SPA-saunad siiski sauna mõistesse ei kvalifitseeru.
Allikas: Mirjam Nutov, Maaleht
