Üks isevärki paik Võrumaa metsade keskel

Võrumaal Rõuge vallas asub üks isevärki paik, Saunamaa. Siin on preagu võimalik nautida kaheksa erineva sauna mõnusid, kuid lähiaastatel võib see arv kerkida lausa 20 või 30-ni. Saunamaa tegemisi veavad isa ja poeg Erki Pehter ja Jaak Pächter.

Rõuges Nogo külas asuv vana talukompleks jäi ühel hetkel tühjaks. Nüüd kerkis üles küsimus, mida selle kohaga teha – on ju Eesti lagunenud talusid täis. Kuna Erkil oli äsja sündinud tütar, siis mõtles ta, kas võiks teha teemapargi, mille sihtgrupp oleks lapsed. Nii hakkaski ta Eesti muinasjutte lugema, et sealt inspiratsiooni leida. Valik on mehe sõnul aga nigel. Siis aga, sõbra juures saunas olles, koitis mehele saunamaa mõte. Mis oleks, kui pakuks inimestele erinevate saunade kogemust ühest kohast? Mõeldud, tehtud.

Võrumaal Rõuge vallas asub üks isevärki paik, Saunamaa. Siin on preagu võimalik nautida kaheksa erineva sauna mõnusid, kuid lähiaastatel võib see arv kerkida lausa 20 või 30-ni. Saunamaa tegemisi veavad isa ja poeg Erki Pehter ja Jaak Pächter.
Rõuges Nogo külas asuv vana talukompleks jäi ühel hetkel tühjaks. Nüüd kerkis üles küsimus, mida selle kohaga teha – on ju Eesti lagunenud talusid täis. Kuna Erkil oli äsja sündinud tütar, siis mõtles ta, kas võiks teha teemapargi, mille sihtgrupp oleks lapsed. Nii hakkaski ta Eesti muinasjutte lugema, et sealt inspiratsiooni leida. Valik on mehe sõnul aga nigel. Siis aga, sõbra juures saunas olles, koitis mehele saunamaa mõte. Mis oleks, kui pakuks inimestele erinevate saunade kogemust ühest kohast? Mõeldud, tehtud.

Varsti Eestis enim saunasid

Eesti ja soome saun olid talul juba olemas. 2009. aastast avati järgemööda veel seitse sauna, hetkel on valmimas metsasaun ning sel aastal veel ka kümnes saun. „Siis peaks Saunamaa olema Eestis kõige enam erinevaid saunakogemusi pakkuv paik, praegu on veel ehk mõni spa meist ees,” ütles Erki Pehter.

Pehter teab, et Soomes on üks sarnane saunaküla, kus on kokku lausa 27 erinevat suitsusauna, üks ligi 500-aastane ning üks kahekordne teiste seas. Seal käis Erki ka kohapeal ning suu vajus piltlikult öeldes lahti.

Nüüd ongi isal-pojal siht silme ees, detailplaneeringki on kinnitatud. Siia tuleb sauna teemapark, kus saab olema nii muuseum kui ka reaalse saunakogemuse tundmise võimalus. „Väga suureks me seda ajada ei taha, maksimaalselt majutaks ära korraga 60 inimest (praegu talvel 20 ning suvel 35). Ei taha, et siin oleks sadu inimesi korraga, siis ei saa enam nautida,” ütles Erki Pehter.

Popim on kümblustünn

Umbes 95% klientidest on eestlased. Tavaline on näiteks see, et tullakse 3-4 perega koos aega veetma või saabub mõne väikese ettevõtte kollektiiv. „Võtame vastu ka vähem inimesi, võib tulla ka kahekesi, aga siis on hind ka kallim – näiteks suitsusauna kütmine võtab juba 6-8 tundi,” ütles Pehter.

Eestlaste kõrval leiavad siia üha enam tee ka vene turistid ning lätlased. Turundamisel on palju abi Facebookist.

Külastajate seas on kõige populaarsem LED-tuledega mullitav tünnisaun. Sellele järgnevad suitsu- ja koobassaun.

Suurimad vead saunatamisel

Erki Pehteri sõnul on saunatajate teadmised väga erinevad, mõni on peremeestele endile uusi või siis unustatud vanu nippe õpetanud. Peamised vead tulenevad teadmatusest ja alkoholist, millega omakorda kaasneb hulljulgus ja võitluskihk:

„On olemas kaht tüüpi keriseid, Soome kerise võid sa üle uputada veega, aga suitsusauna kerisele peab vett niristama. Kes esimest korda suitsusaunas kerisele vett kallab, see jookseb juba varsti niimoodi välja, et uksed on tagurpidi,” ütles Pehter.

Mees lisas, et saunatamine ei ole sport ning siin ei ole hea kõva meest mängida. Tegemist on ikkagi nautimisega. Samas on Pehter ise osa võtnud kurikuulsatest saunas käimise maailmameistrivõistlustest, mida peeti Soomes. Viimane selline võistlus lõppes ühe mehe jaoks surmaga. „Seal ei olnud tavapärase sauna ja leiliga enam mingit pistmist. Kõik oli arvutitega paika pandud ja timmitud, aga tavapärase leili asemel võiks seal tekkinud auru võrrelda sellega, mis tekib vee keemisel. Istusin sees minuti ning kõrvadele tekkisid villid, mis siis rääkida neist, kes seal kuus korda kauem sees olid,” meenutas Pehter.

Uut moodi saunaturundus

Võrumaa on suitsusaunade poolest tuntud paik ning seda reklaamides või turundades on ikka rõhutatud traditsioone, sellest on jäetud pisut must kuvand – vana maja, tahm, suits – midagi, mis ei kutsu väga noori. Saunamaa on püüdnud seda muuta ning nad turundavad end Saunahaldja abil. Tegemist on kena näitsikuga, kes on kord päris paljas (varjates siiski strateegilised piirkonnad) või valges kleidis. Just viimast versiooni võib näha ka erinevatel turismimessidel, kus Saunamaa end tutvustamas käib. „Konservatiivsmatele inimestele see ei meeldi, ütlevad, et see on liiga erootiline, aga õige saunas käimine ongi ju alasti,” ütles Pehter. Igal juhul on mainitud turismi- ja muudel üritustel saunahaldjas väga populaarseks osutunud, temaga koos armastatakse pilti teha ning ta eristub massist.

Saunamaa näol on tegemist kohaga, mis on osalt saunamuuseum, teisalt aga koht, kus saab sõprade-kolleegidega aega veeta.