Sauna ehitamiseks tuleb leida koht, kus ühendus selle ja tolle ilma vahel on hästi tugev. Saun lõpetab taluhoovi, sealt edasi algab midagi muud, see oli üleminek ehk värav, saun püha paigana alati lõpetas midagi: suure töö ja töönädala, haigused, aastaajad, elukaare eri osad. Pärast seda algab midagi uut.

Loe edasi Postimees 60+ veebilehelt. Reporter Tea Raidsalu. Foto Elmo Riig.

Sauna ehitamiseks tuleb leida koht, kus ühendus selle ja tolle ilma vahel on hästi tugev. Saun lõpetab taluhoovi, sealt edasi algab midagi muud, see oli üleminek ehk värav, saun püha paigana alati lõpetas midagi: suure töö ja töönädala, haigused, aastaajad, elukaare eri osad. Pärast seda algab midagi uut.

Saun on püha paik

Saun on olnud ajast aega meie põlisrahvale püha paik. Eda Veeroja isa on põhjuseid selgitanud niimoodi. Taluhoovis paiknevad hooned sagedasti ümber nelinurkse õue. Majad ja hoov on inimese mõtte ja kätega tehtud, see on “see ilm”, inimeste ilm ning selle ilma üleminek teiseks ilmaks on saun. Saun on taluhoovi kõige kaugem hoone. Saunatavade taga on Veeroja sõnul alati tähtis praktiline põhjus – saun on tuleohtlik – teine on kombestiku ja uskumustega seotud.
“Isa ütles, et kõik, mis taluhoovist välja jääb, on too ilm, mingi teine ilm: loodus, taevas, vesi, maa, põllud – kõik see nähtav ja nähtamatu, mis on meie ümber. See ja too ilm on inimesele võrdsed, sest inimesed, taimed, loomad ja hinged – me kõik oleme võrdsed.”

Saunalava on rahupaik, kus pikutades saavad haiged tervemaks ja mõtted selgemaks. Foto: Elmo Riig

Usutakse, et saun on ajatu ruum, sinna käivad esivanemad ja tulevased põlved. “Kui sa sauna lähed ja su meel on avatud, saad ühenduse kogu informatsiooniga, mis on olnud minevikus, on olevikus ja tuleb tulevikus. Saun on midagi argise ja müstilise vahepealset,” arutleb Eda Veeroja. “Mul on siin käinud inimesi, kes on öelnud, et nemad ei usu millessegi müstilisse. Istuvad laval ja järsku hakkavad rääkima: aga minu vanaema… Ikkagi see vanaema mõte tuli sauna, tahad või ei taha, aga me põlvneme kellestki ja eelmiste põlvkondade teadmised kajastuvad meie väärtushinnangutes.”

Poja ja tütre tegemise saun

Saun on püha ühenduste poolest ja veel paarsada aastat tagasi oli sellel talupere igapäevaelus palju rolle. Saunas lapsed eostati, aga ka sünnitati. Rehetare oli väike, seal oli palju põlvkondi koos, puudus ruum ja privaatsus. Teisalt oli uskumus, et kui lapsed on saunas tehtud, siis esivanemad annavad järeltulijatele oma teadmised ja kogemused, rikkuse, õnnistuse.

“Meie kandis on olnud külas poiste ja tüdrukute tegemise saunad. Näiteks kui oli kolm poega ja ema tahtis tütart või mõnes talus oli mitu tütart, siis võidi hiilida tolle pere sauna neid tütreid tegema või vastupidi,” toob saunaema näite.
Saun oli vanasti ka haigla eest, siin sünniti, paraneti ja ka surdi – siin oli soe, hämar, privaatne, puhas ja sai soojendada vett.

Võta aega ja hinga vaikuses sisse Ka tänapäeval võime saunast palju kasu saada. Eda Veeroja rõhutab, et sauna jaoks tuleb võtta aega. “Sauna minnakse nii, et sul on jõudu ja energiat oma keha ja hingega tegeleda, mitte õhtul hilja väsinuna. Saunas käivad hinged ja siin tuleb suhelda oma hingega, olla ise endaga ühenduses. Argimõtlemine, mured ja pahandused jäävad saunaukse taha. Sauna minnakse lahtunud meelega, rahuseisundis ja võetakse aega iseenda jaoks.”

Eda Veeroja ütleb, et vaikus on saunas hästi vajalik. Me pole tänapäeval enam harjunud iseenda ja oma kehaga suhtlema, pidev rääkimine aga ei lase endaga ühenduses olla. “Saun võimendab kõike, mis su sees toimub. Kui istud naabrimehega koos saunas, kirud tööandjat, valitsust ja sõda, siis rahulolematus, hirm ja süütunne muudkui võimenduvad. Nii me jäämegi haigeks ja olemegi murelike nägudega.”