Saunauurija soovitused

Allikas: Postimees, Aivi Parijõgi

Rein Suija on arstina sauna tervistavat mõju uurinud kolmkümmend aastat. Ta leiab, et viimastel aastatel kasutavad eestlased sauna mõistlikumalt kui varem. Kolhoosisaunade hiilgeajal paarkümmend aastat tagasi oli üsna tavaline, et järgmisel hommikul pärast viinarikast saunapidu otsisid osalised tulutult mõnd kaaslast. Vindine sõber oli jäänud järve- või basseinipõhja. Saun oli toona peopidamiskoht, kus võeti kõvasti napsi ja moodsad segasaunatamised muutusid sageli orgiateks.

Praegu pidutsetakse saunas vähem ja asutuste saunad pole enam nii populaarsed. Inimesed eelistavad käia oma saunas, ja kui tahetakse pidu pidada, leitakse selleks hoopis sobivam koht. Saun jäägu tervisetempliks.

Doktor Suija teab, et kõige mõnusam on kodusaunas käia sõprade ja külalistega. Siis on ta nõus koos külalisega isegi lonksu õlut võtma, kuigi see jook talle eriti ei meeldi. Tohter eelistab kalja ja mineraalvett. Saunauurija on omal nahal ära proovinud, kui mitu kraadi inimese keha välja kannatab. 140 kraadi kõva leili on talutav, aga edasi ei maksaks proovida. Kasvõi seetõttu, et nii suures kuumuses hakkab puu eraldama gaase, ka võib saun nii kõrgel temperatuuril hoopis maha põleda.

Doktor Rein Suija saunatarkused:

• Kõige mõnusam on kaseviht. Eriti hea viha saab vesisel pinnasel kasvava leinakase peenikestest tumeroheliste lehtedega okstest. Vihtade tegemiseks kõige sobivam aeg on üks nädal enne ja kaks nädalat pärast jaanipäeva. Oksad peavad närbuma vilus. Kasevihale omistatakse nahka noorendavat, valuvaigistavat ja haavu parandavat toimet. Üks perekond võib ühte kasevihta kasutada kahel saunapäeval, kui viht on kuivanud toatemperatuuril ja teda säilitatakse pimedas ruumis, s.o saunas. Teisele kohale jääb tammeviht, mis annab tunduvalt suurema soojusaistingu. Tammelehtedes leidub tanniini, mis peaks aitama liigesehaiguste puhul ja andma hea une raskete sügistööde ajal. Vihta võib teha ka kadakast, pärnast, saarest, nõgestest ja mustsõstraokstest.
• Haigena saunaminek on riskantne ettevõtmine. Carl Robert Jakobson läks kopsupõletikuga sauna ja me kõik teame, millega see lõppes. Saunast on abi siis, kui haigus pole veel võimust võtnud. Samuti ei tohi sauna minna purjus peaga. Uuringud on näidanud, et kuum saun äkksurma ei põhjusta, küll aga võib seda põhjustada alkoholi ja sauna koosmõju.
• Saunas on kergem tegelda autogeense treeninguga: soojustunne kehas tekib iseenesest. Lihased lõdvestuvad ja toimub üldine rahunemine. Niisiis mõjub saun hästi ärrituse ja pingeseisundite puhul. Saun aitab ka kõrgenenud vererõhu korral: kuna veresooned laienevad, siis vererõhk langeb. Kaugelearenenud südamehaiguste puhul vajab saunaline siiski arsti konsultatsiooni.
• Saunaskäik ei alga vihtlemisega. Kõigepealt maksab end märjaks kasta ja laval kolm-neli minutit lamada, alles siis on aeg leili visata. Sauna minnes varutagu küllaldaselt aega, parem kui kell maha jääb.