Setu maffia Hunt

Allikas: Kroonika, Paavo Kangur

Tallink Grupi juhatuse aseesimees ANDRES HUNT hoiab end vormis püssi lastes. Suures äris mässamisest pakub talle head meele- ja kehakosutust vanaisa talu suitsusaun Põlvamaal.

 

Võiks küsida, kas Hunt (42) kuulub nn Setu maffiasse. Selle nimega kutsutakse hellitlevalt Tallink Grupi juhatuse esimehe Enn Pandi lähemaid ärisõpru. Hunt on pärit Põlvast, nii et geograafiliselt üpris Setumaa lähedalt. Ka mehe karjäär on viimasel kümnendil kulgenud käsikäes Setu «grupeeringuga».

Andres jätab igati rahuliku, vaoshoitud ja tagasihoidliku mulje. Uskumatu, kuid mõnedes lehelugudes kujutati teda «rösteriskandaali» ühe kõige ägedama kangelasena. Vestleme pärast Tallinki uue kruiisilaeva Baltic Princess ristimist, kui pidu on läbi ja alanud on tagasisõit Helsingist.

Kus uus laev sõitma hakkab?

See hakkab pakkuma Tallinn-Helsingi liinil kruiisiteenust Galaxy asemel. Loomulikult on laeval olemas ka kilomeetrine autotekk.

Galaxy suundub Turu–Stockholmi liinile ja sealne laev omakorda Riia–Stockholmi liinile. Soome ja Rootsi vahel pole kümmekonna aasta jooksul uutesse laevade ühtegi suuremat investeeringut tehtud. 

Kas Baltic Princessi saaks kohe võiduga edasi müüa?

Saab küll. Meil on vedanud, et õigel ajal sai tellitud. Meie laevad omavad jääklassi ja nendega võib sõita kõikjal. Hetkel on veel kolm laeva tehastes, aga uusi laevu me praegu juurde ei telli. Metalli hind on üleval ja mootorite järjekorrad on pikad. Situatsioon on keeruline. Tankereid ja konteinerlaevu ehitatakse palju ja see mõjub ka reisilaevade hindadele. Eks me püüame prognooside ja arengutega kursis olla.

Mis tunne on?

Järjekordne samm on astutud. Laev on vette lastud. Selle laeva eluiga on 40–50 aastat. Sisustuse kulumine sõltub kasutamise intensiivsusest. Seda uut laeva hakkab kasutama umbes 4000 inimest päevas, mis on märkimisväärne koormus. 

Kuidas isiklik elu läheb?

Abielus, kolm poega. Elan Tallinna äärelinnas Sakus. Lapsed on teismelised: 16, 14 ja 9. 

Kuidas vaba aeg möödub?

Pereringis. Vahel spordin, aga suhteliselt harva. Mõnikord võtan kätte ka raamatu. Olen maalt pärit ja vahel tahan maale tagasi. Siis sõidan Põlvamaal asuvasse vanaisa tallu.  

Kes seal peremees on?

Isa ja ema toimetavad. Talvel ei ole seal suurt midagi teha, suvel on põnevam. Niisama aitan ja puhkan. Heina enam ei tee. Need ajad on möödas.

Kas tiik on kaevatud?

Suitsusaun on olemas, aga tiiki, kuhu sisse sulpsatada, selle kõrval ei ole. Võib-olla teen tiigi. Praegu ei oska öelda.  

Sööd seal suvel tikreid või kihutad hobuste ja mootorratastega?

Ekstreemsportlane ma ei ole.  

Mis sporti teed?

Püssi lasen. Sportpüssi ja õhupüssi. Harjutada aega ei ole, aga paar korda aastas käin võistlustel. 

Kas golf ja purjetamine mahuvad su ellu?

Täna ei ole see positsioon ja võib-olla need alad ei istugi mulle. 

Mida viimati lugesid?

Lõpetasin just Stefan Kingi ulmeromaani «Tume torn» kolmanda osa. Riiulis oli tükk aega seisnud Solženitsõni «Gulagi arhipelaag». Nüüd lugesin selle läbi. See avaldas muljet, soovitan lugeda. Kas või selleks, et mõista aja rütmi.

 Mis poegadest peab saama?

Teevad vaikselt sporti ja õpivad ka muusikakoolis klaverit. Neist peaks saama normaalsed inimesed.  

Mille sa ise lõpetanud oled?

Põlva keskkooli paar aastat enne Oliver Kruudat ja EPA majanduse.

Põlvast tulin rahandusministeeriumisse tööle kantsler Enn Pandi kutsel. 1998. aastal kutsus Pant mind Tallinki tööle. Siis oli Tallinkil neli suuremat laeva ja üks Tallink Express. Pant on olnud arengu veduriks. Kuigi kindlasti oma osa on ka teiste ideedel olnud. 

Kas võtsid kiiresti Pandi kutse vastu?

Rahandusministeeriumist lahkudes oli mul paar alternatiivi. Üks idee oli hakata audiitoriks. Ma olin tol ajal üpris arvestatav maksuspetsialist. Kuid olin Pandi kutsel ministeeriumisse tulnud ja võtsin vastu ka ta järgmise pakkumise. 

Kas Tallink on monopol?

Oi ei. Konkurents on päris kõva. Tallinna ja Helsingi vahelisel liinil on näiteks kuus tegijat.  

Kuidas Silja Line’i ost tagantjärele tundub?

Õigel ajal tehtud ost. Tööd ja vaeva on näha tulnud, aga üritus vääris pingutust. Sattusime aega, kus toimusid muutused. Samm-sammult on mindud. Mõni samm on pikem olnud, mõni lühem. Tagasi vaadates võib tunduda uskumatu teekonnana. Kui oled protsessiga kogu aeg kaasas, siis harjud ära ka eduga. Täna on Tallinkis ligi 6500 töötajat, ligi pooled neist soomlased ja rootslased. 

Silja Line’i ülevõtmise puhul loodeti suurt kulude kärpimist. Kas massilist kärpimist ei õnnestunud teha?

Vähehaaval. Igalt poolt natuke. Dubleeritud süsteeme vähendame. Silja Line töötas sama kontseptsiooni alusel nagu Tallink. Õhtul kruiisile, järgmine hommik linna ekskursioon. Šoping, konverentsid, seminarid ja järgmisel õhtul tagasi.  

Kas teiega on harjutud?

Ikka on. Töötajad on aru saanud, kes missuguste funktsioonidega töötab. Reisijad pigem ootavad uuendusi.  

Rootsi nimega Haapsalu mees Toomas Vilosius juhib Silja Line’i üksust?

Ta on seal üle aasta olnud, kuid Silja Line pole eraldi üksus. Selle kaubamärgi all müüakse Soome–Rootsi laevaliiklust. Funktsioonid on aga eri kallaste vahel jagatud nii nagu vaja. Tallinn keskendub juhtimisele ning Soome ja Rootsi keskenduvad rohkem turundusele ja müügile, sest põhiklient on siiski Soomest ja Rootsist.  

Mis tähendas Silja Line’i ost rahaliselt?

Kui varem oli meie käive nii 400 miljonit eurot aastas, siis Silja Line’i ostuga lisandus 360 miljonit eurot aastas. 

Kas Tallink on skandaalne ettevõte?

Meie seda ise nii ei näe, kuid meie kasv on harjumatult kiire. 

Kas see, mis aktsiahinnaga toimub, on rohkem nagu globaalmajanduses kinni?

Nii võib öelda. Kõigil aktsiatel on praegu kehvad ajad. Ma loodan, et aktsionäre ei pea lohutama. Iga investor peab ise otsustama. On olemas erineva suunitlusega investorid. Osa loodab kiiret võitu. Praegu on aktsionäride hulk suur, alati on müüjaid ja ostjaid. 

Sa oled suhteliselt suur aktsionär. Kuidas aktsiate märkimine käis?

Juba siis, kui ma 1999. aastal tööle tulin, uskusin sellesse ettevõttesse. Aktsiahinnad olid tol ajal võrdlemisi põhjas. Nii sai turult ostetud. Tolleaegne hind võis olla 15–20 krooni. Kuid see number tuleb jagada 16-ga, sest aktsiaid on korduvalt splititud ja juurde emiteeritud. Nii arvan, et maksin aktsia eest tol ajal alla ühe krooni.  

Kas pangalaenu kasutasid?

Ei kasutanud. Käsitlesin Tallinki aktsiaid pensionisambana. 

Kas see on traditsiooniline käitumine? Üks ärileht on kahtlustanud, et aktsiaid jagati ka meeleheaks.

Kes olid huvitatud ja kellel oli vaba raha, need said kõik osta. Kuid oli ka neid, kes olid 1997–98 aastate krahhis tugevalt hävinud ja kellel puudus vaba raha. Ma ise investeerisin tagantjärele vaadates ka suhteliselt väikseid summasid. 

Palju pead tähtsate pankuritega asju ajama?

Ikka jooksvalt. Eesti pankadega on operatiivsed asjad, kõik suuremad asjad tuleb selgeks rääkida lääne pankadega — nii Saksamaa kui ka Skandinaavia pankadega. Meie laenulepingud on sõlmitud soodsatel aegadel.  

Kuidas Tallinki meeskond kokku on töötanud?

Tundub, et meeskond hea. Ei taha kellegi kohta midagi öelda, kuid põhjamaade kolleegid on kurtnud, et neil tekivad probleemid, sest juhtkond hakkab kollektiivselt pensionile minema ja siis peab tegema nimekirja, kes enne saavad. Meil seda probleemi ei ole, et kontor läheb tühjaks. Meil on erineva kogemusega tegelasi. Meeskonnas on piisavalt noori ja tahtejõulisi, kes tahavad teha.  

Kaadripuudus?

On hullemaid aegu ja lihtsamaid aegu. See on pidev protsess.  

Kas oled jõudnud sel talvel puhata?

Jah, aeg-ajalt luban endale talvise rannapuhkuse ja päevitamise. Viimati käisin Tais Pattayal. Suvel püüan harjuda pigem kodumaise kliimaga. Vahel võib ka Eesti suvi olla väga mõnus.