Kuidas suhtuda leilisauna?

Allikas: Postimees; ELMUT LAANE, REIN SUIJA

Saun pole täna enam põhiline hügieeniasutus. Paljudes korterites ja ka töökohtades on duširuumid ning muud pesemisvõimalused. Nii võib tekkida mulje, et saun on oma aja ära elanud. Teadlased aga leiavad saunas üha enam positiivset.

Tsivilisatsiooni-haigused murravad

Et hinnata sauna tähendust tänases päevas, tuleb alustada terviseprobleemidest kõige üldisemas mõttes. Inimeste elu- ja töötingimuste muutumisega on kasvanud keskkonna negatiivne toime nii füüsilisele kui ka vaimsele tervisele. On muutunud meie organismi ohustavate haiguste struktuur. Enneaegse surma põhjustajate seas on esimesel kohal südame- ja veresoonkonnahaigused. Nii südame isheemiatõbi kui ka kõrge arteriaalne vererõhk, aga ka põletikulised, allergilised ja autoimmuunsed südamekahjustused.

On leitud üle neljakümne riskifaktori, mis mõjutavad vereringeorganite seisundit. Rasvade ainevahetushäirete kõrval peetakse olulisemateks mõjuriteks suitsetamist, suhkurtõbe, alkoholilembust, liikumisvaegust ja kroonilisi põletikke. Erilist tähelepanu väärivad psühhoemotsionaalse liigkoormuse ja ülekaalulisusega seonduvad tervisehäired.

Näib, et inimese kujunemisel positiivselt toiminud stressireaktsioonist on saanud distress. Inimese ajaloolise arengu eelnevatel etappidel järgnes ohusignaalile enesekaitse korraldamine. Paljude aastatuhandete jooksul säilisid meie eellastest need, kes suutsid ennast kiiremini koguda vaenlasega võitluseks või põgenemiseks. Kiire kehalise tegevuse tagamiseks oli vaja verre paisata palju glükoosi. Kiirelt pidi tõusma vererõhk ja suurenema südame töö. Hingamise intensiivistumine tagas küllaldase hapnikuhulga juurdevoolu lihastesse. Tänapäeval valmistub organism kaitseks ikkagi aastatuhandete jooksul väljakujunenud viisil, aga stressireaktsioonis pole enam kohta kehalisele tegevusele. Jääb ainult kõrge vererõhk ja kõrge katekoolamiinide ning glükoosi tase veres. Nii saabki stressist distress, tahtejõu ja töövõime langusega, peavalude ja stenokardiahoogudega.

Olukorda halvendab ebatervislik toitumine (keedusoola ja konservantidega liialdamine) ning linnastumine (tihe inimkooslus), mida sageli saadab viiekümne aasta jooksul okupantide kujundatud usaldamatus ja vihkamine. Kõik see kokku põhjustab nn tsivilisatsioonihaiguste laia levikut.

Saunal on kindel, aastasadade jooksul ära proovitud toime inimese vaimsele tasakaalule. Samuti sobivad saunaprotseduurid südame ja veresoonkonna talituslike reservide suurendamiseks ning aitavad ravida kroonilisi liigeste ja lihaste põletikke.

Leilisaun mõjub narkootiliselt

Saunaskäijad haigestuvad sesoonkatarridesse kaks kuni kolm korda harvemini kui need, kes saunaprotseduure ei harrasta.

Viimasel ajal ongi huvi sauna vastu jälle kasvanud. Märkimist väärib itaalia teadlaste P. Vescovi ja V. Coiro saunaleili psühhoemotsionaalset tasakaalu soodustava toime seletus. Nimelt toodab organism saunaleili mõjul rohkesti beetaendorfiine (opioide). Kuigi nende mõju sarnaneb narkootiliste ainete omaga (kokaiin), ei põhjusta nad sõltuvust ega saunast loobumisel nn ärajäämise sündroomi kujunemist. See võimaldab leilisauna kasutada järjest leviva narkomaania tõkestamisel.

Sauna rakenduslik tähendus kasvab jälle, oleks vaid rohkem tõeliselt tervistava mikrokliimaga saunu, mitte saunaks nimetatavaid termokambreid. Saunatavadest jäägu välja vägijoogid. Viimaseks sooviks jääb, et ka majanduslikult kehvemal järjel inimestele oleks leilisaun kättesaadav.

Saunaskäijate sagedased vead

Regulaarsed saunaskäigud treenivad veresoonkonda. Ent kahjuks teevad paljud inimesed saunaskäimisel vigu. Sagedasimad neist:

• Sauna minnakse külmade jalgadega. Tagajärg – peavalu.
• Kurnatuna või täis kõhuga leiliruumi. Tagajärg – iiveldus.
• Basseini kasutamine otse pärast saunast tulekut. Tagajärg – vesi saab mustaks.
• Seebiga pesemine pärast viimast leilivõtmist. Tagajärg – naha happeline kaitsekiht viiakse tasakaalust välja.
• Rohkem kui üks leiliviskamine ühe higistamise kohta. Tagajärg – liiga suur õhuniiskus.
• Ülekuumenenuna sauna minek või liiga kauaks sinna jäämine. Tagajärg – keha soojaregulatsiooni ülekoormamine.
• Konfliktide ja probleemide arutelu higistamise ajal. Tagajärg – te ei saa psüühiliselt lõõgastuda.
• Higistavana ja end maha jahutamata kohe pärast viimast käiku leiliruumi koju minna. Tagajärg – külmetumisoht.
• Raske töö või stress pärast leilivõtmist. Tagajärg – saunaskäigu mõju muutub nulliks.