Võru- ja Setumaa tegid turismilõksu
Metsast oma käega marjade ja seente noppimine, maa sees liha küpsetamine või keskaegses olustikus idandatud mungamunade mekkimine on need, mida Kagu-Eestis välismaalastele pakutakse.
Selleks et piiri tagant tulnud turistid leiaksid toredad talud ja nende põnevad tegevused üles, otsustati koonduda Võru- ja Setumaa Toidutee nime taha.
“Meil on omanäolised talud ja tooted, aga väiketalud üksi ei suuda eripalgelisi pakkumisi välisturul müüa,” räägib toidutee eestvedaja Eda Veeroja.
Metsast oma käega marjade ja seente noppimine, maa sees liha küpsetamine või keskaegses olustikus idandatud mungamunade mekkimine on need, mida Kagu-Eestis välismaalastele pakutakse.
“Välismaa grupid käivad Setumaal, külastavad tsäimaja ja heal juhul veel ühte kohta ning lähevad edasi,” räägib Värska vallas asuva Vahtraoru talu peremees Silver Hüdsi. “See on nii kivistunud, et väga aeglaselt leitakse uusi kohti.”
Selleks et piiri tagant tulnud turistid leiaksid toredad talud ja nende põnevad tegevused üles, otsustati koonduda Võru- ja Setumaa Toidutee nime taha.
“Meil on omanäolised talud ja tooted, aga väiketalud üksi ei suuda eripalgelisi pakkumisi välisturul müüa,” räägib toidutee eestvedaja Eda Veeroja.
InFAcTo ehk kohaliku toidu ja aktiivse turismi rahvusvahelise projekti käigus arendati välja välisturistidele suunatud pakkumised. Nüüd hakatakse seda kõike ühiselt turundama.
Seepi keetes käsi valgeks
Toidutee idee on näidata kohaliku toidu teekonda, alates selle kasvatamisest kuni roogade valmimiseni, ning ka selles osaleda.
OÜ Ulgumaa viib külalised metsa marjule ja seenele või metsajärvele paadiga kala püüdma.
Alt-Lauri talus saab põllult oma käega kapsaid ja porgandeid korjata. Taarapõllu talus näeb krõpsutegu ning Jõeniidu talus kitsepiimast juustu ja jogurti valmistamist.
Eda Veeroja enda Mooska talus saab käia loodusretkedel ja suitsusaunas, teha lõkke peal süüa ning mekkida saunas suitsutatud liha.
Palvemaja talu pakub suitsutatud küülikuliha ja koduõlut, näputööhuvilistele õpetatakse karusnahast võtmehoidjate ja ehete õmblemist. Lastel ja loomasõpradel on aga võimalik pikk-kõrvu silitada ning nendega mängida.
“Mulle meeldib väga, kui tullakse mu juurde koju ja nähakse, kuidas me elame ja hakkama saame,” räägib Vahtraoru peremees Silver Hüdsi.
Nende talus tehakse seepi, korraldatakse kanuumatku, lapsed saavad lammastega mängida.
Suurema seltskonna jaoks küpsetab peremees maa sees augus sealiha, mis pärast kaheksatunnist haudumist lausa sulab suus. Turistid näevad nii küpsetamise käiku kui saavad vahepeal seepi keetes käe valgeks.
Söök ei piirdu ainult lihaga. Pakutakse ka kohalikust toorainest valmistatud salateid ja joogiks Petseri kloostrist toodud õnnistatud vett.
Mullu olid Vahtraoru talu ja selle seebipoe külastajatest Hüdsi hinnangul 20% välismaalased. “See on väga kõva number,” kinnitab peremees, lootes, et Võru- ja Setumaa Toidutee kasvatab välisturistide osa.
Päästeteeks Venemaa
Ka Vastseliina piiskopilinnust külastavad peamiselt eestimaalased. Lääne-Euroopa turistidele ei maksagi kohalike hinnangul suuri lootusi panna. “Me ei saa võistelda Euroopa linnustega,” tõdeb linnuseisand Ivar Traagel.
Vastseliina linnusest on alles vaid varemed ning külastajatega tegeldakse lähedal asuvas külastuskeskuses. “Meie päästetee on Venemaa,” hindab ta.
Kuna piirini on nende juurest vaid 12 km, ei pea Vene turistid linnuse külastamiseks ka väga pikalt bussis loksuma. Seevastu Tallinnast enamasti ei hakka välisturistid 300 km pikkust sõitu ette võtma ja siirduvad pigem Rakverre.
Vastseliinas pakutakse külastajatele mitmesuguseid pakette, näiteks küünla- või martsipanitegu, keskaegsetesse kostüümidesse riietumist, tolleaegsete lauakommete ja laulude-tantsude õppimist.
Kõike vürtsitavad ohtrad lood ja legendid, mille hulgast ei puudu Vatikanigi jõudnud imeline juhtum (XIV sajandil kuuldi salapärast muusikat ja nähti, et varem seinale kinnitatud altaririst seisab ise püsti) ning võimalus patud andeks saada.
Loomulikult pakutakse keskaegsete retseptide järgi valmistatud toitu, näiteks idandatud mungamune, mis on tegelikult oapallid, ja ka kohapeal valmistatud kalja, mõdu ning veini.
Hea teenus maksab rohkem
Venemaa turismifirmad on teinud bussireise, mille käigus külastatakse näiteks Vastseliina piiskopilinnust, Metsavenna talu ja seejärel võetakse siht Läti suunas. Aga selliseid gruppe võiks olla mitu korda rohkem. “Vene turist on nõus hea teenuse eest rohkem maksma,” räägib Traagel, kinnitades, et nad tegelevad Vene suunal. Plaanis ongi kohtumine Vene ajakirjanike ja reisikorraldajatega.
Lisaks pakutakse toiduteega liitunud ettevõtjatele koolitust interneti- ja ristturunduse valdkonnas ning Setumaal on tulemas kolm toiduteemalist meistriklassi.
TURISMILÕKS
Toidutee
– Toidutee loodi projekti InFAcTo (International Food and Activity Tourism Project) raames, mida rahastab Interreg IV A. Projekti eesmärk oli Eesti ja Soome turismimaastikule arendada uued atraktiivsed kohaliku toidu ja aktiivse turismi pakkumised välisturgudele.
– 11. aprillil esitletakse trükist, kuhu on koondatud teave Võru- ja Setumaal kohalikku toitu pakkuvatest toitlustuskohtadest ja turismiettevõtetest. Trükisele eelnes kolmeaastane turismiettevõtjate ja väiketootjate üksteiselt õppimine, nõustamine ja stažeerimine.
– InFAcTo projektis osalevad Eesti ja Soome koolitusasutused ning turismiorganisatsioonid. Üheksa projektipartnerit on Eestist (Kuressaare Ametikool, Võrumaa Kutsehariduskeskus, MTÜ Saaremaa Turundusühing, Setomaa Valdade Liit, Eesti Maaülikool, OÜ Imago, MTÜ Eesti Maaturism, Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus ja Evanter OÜ) ning neli projektipartnerit Soomest (Häme Arenduskeskus, Tavastia Ametikool, Häme Rakenduskõrgkool ja Kiipula SA).
Koostas: Heli Raamets, Maaleht
Allikas: Eda Veeroja, Võrumaa Kutsehariduskeskus
