Võrokesed tahavad suitsusauna UNESCO pärandiks kuulutada
Allikas: ERR, Igor Taro
Video vaatamiseks klikki siia.
Võrokesed soovivad UNESCOsse viia suitsusauna traditsiooni ning sellega seoses peeti täna Väimelas esimene suitsusauna konverents.
Viimasel ajal on uusi suitsusaunu hakatud üha rohkem ehitama. Korstnaga ehk niinimetatud puhta sauna kohta ütleb rahvas Võru kandis tihtipeale soome saun. Seega – mitte päris oma. Saun on aga maarahva teadvuses alati olnud midagi enamat, kui lihtsalt pesemise koht, vahendas “Aktuaalne kaamera”.
Kohalik elanik Ojari Triinu nentis, et suitsusaun ei ole tõesti mõeldud ainult pesemiseks.
“Vanast ajast on teada, et saunas sünnitati ja sauna mindi surema,” lausus ta. “Tänapäeval küll enam nii ei tehta. Aga liha näiteks suitsutatakse saunas tänapäeval küll, Võrumaal tehakse seda üsna palju”.
Suitsusaunaga seotud uskumusi ja lugusid on kogunud võrukeelne Uma Leht, mis alustas käesolevat aastat üleskutsega viia suitsusauna traditsioon UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja. Idee sai alguse kohaliku turismiedendaja Eda Veeroja blogipostitusest. Nüüdseks on see saanud juba korraliku tuule tiibadesse.
Uma Lehe toimetaja Harju Ülle kinnitas, et suitsusaun on Võrumaa inimestele peaaegu püha asi. “Suitsusaun ja võrokene – need lihtsalt käivad kokku”.
Reedene konverents on kõigest üks sammuke soovitud eesmärgi poole, kuid juba kogukonnas sel teemal tekkiv arutelu annab pärimuse hoidmisele palju juurde.
UNESCO Eesti rahvusliku komisjoni kultuuriprogrammide koordinaator Margit Silm pidas mõtet huvitavaks, kuna nimekirjas seda tüüpi asju veel ei ole. “Ta aitaks ka seda vaimse kultuuripärandi mõistet avardada iseenesest, mis on ju ka üllas eesmärk,” sõnas ta.
Järgmiseks tuleb võrokestel oma idee toetamises veenda valitsust, et saada riigilt tuge Eesti saunatraditsiooni alalhoidmiseks.
Praegu on UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistusse kantud laulupeo traditsioon, Kihnu kultuuriruum ja seto leelo.
