Suitsusaun kogub jõudsalt toetajaid

ALGATUS • Mõned kuud tagasi lendu lastud mõte esitada suitsusaun UNESCO kultuuripärandi nimistusse on jõudsalt toetust kogunud.

Algatuse autor, Võrumaa turismiliidu juhatuse liige Eda Veeroja ütles, et turismitegijate mõtted keerlevad ühtelugu selle ümber, mis võiks olla Võrumaa Nokia. Suitsusauna väärtusest on ta ammu teadlik, aga mõte seda pärandkultuuri kandjat UNESCO kaudu üle ilma väärtustada tekkis tal jõuluajal ühel metsaretkel.

E-kirjadega kaasa liikunud üleskutse leidis kiiresti head vastukaja. Eda Veer­oja ütles, et praeguseks on nn ühiste kavatsuste protokollile alla kirjutanud kümmekond ühendust ja organisatsiooni Eesti põlisrahvaste sihtasutusest Võru instituudini.

„UNESCO peab väga oluliseks, kuivõrd kogukond ise väärtustab seda, mida nimekirja esitab. Seepärast kuulutasime alustuseks välja suitsusauna pärimuslugude kogumise,” tutvustas Eda Veer­oja esimesi samme.

Kultuurkapitali stipendiumi toel on plaanis rakendada inimest, kes talletab lood neilt, kel endal kirjutamiseks aega või tahtmist pole.

Soosivalt on ideesse suhtunud ka kultuuriministeerium. See toetus on oluline, sest taotluse esitab UNESCOle ikkagi Eesti riik. Aprilli lõpus tahetakse Eda Veeroja sõnul korraldada mõtte toetajatega asjakohane ümarlaud.

Lähiaja plaanidesse kuulub veel suitsusauna veebilehe avamine.

Suitsusauna arhitektuur on olnud mõnda aega kunstnik Epp Margna ja piltnik Toomas Kalve erihuvi. Ka nende kogutut kasutades on kavas lõpuks kokku panna põhjalik suitsusaunaraamat.

„Kui paberid ongi koos, siis UNESCO menetlus ei lähe samuti kiiresti. Arvestame ajaliinil kokku nelja aastaga,” ütles Eda Veeroja.

KOMMENTAAR

Aare Hõrn, setu leelo UNESCO pärandi nimekirja viija:

Mõte suitsusaun UNESCO kaitse alla võtta tundub huvitav. Arvestama peab aga, et kogu protsess on pikk. Kui kõik kokku võtta, läks meil isegi kuus aastat. Oluline on ka, et asjaga tegeleb kindel tuumik. Tuleb koguda palju materjali, tekstist videoni.

Veebist leiab tegelikult põnevat materjali, mis esitati lõppenud vooru: vilekeel, liivajoonistused jne. Sealt saab eeskuju võtta. Lõpuks on kõige tähtsam sõnastada selgelt taotluse mõte: kui enda jaoks on kõik selge, siis on see ka teistele selge.

Allikas: Võrumaa Teataja, Kaile Kabun