Õhtul (üleeile) oli siis traditsiooniline eesti õhtu. Käisin esimest korda suitsusaunas. Siukest asja igal pool ei saa. Saunalina siiamaani haiseb suitsusauna järgi. Aga täitsa hea oli. Ja üks Raimo tuttav tuli ka oma kodutehtud eesti õlledega kohale. Laotas kõik erinevad sordid baariletile laiali. Tal oli õhtuotsa suht pikk järjekord pidevalt. Tegime lõkke ka.
Pikemalt loe siit: nelzuu blogi 19.07.2012
Haanjas Suure Munamäe vaatetornis on kuni Haanjamaa suitsusauna nädala lõpuni (05.08.2012) avatud suitsusauna teemaline näitus.
Täpsem info augustis toimuva suitsusauna nädala kohta ja ürituse kava leiad siit!
KÜSIMUS–VASTUS • Suvel suvistel teemadel! Seekord uurisime, milline on meie riigikogulaste suhe saunaga.
Valdo Randpere (Reformierakond): Eraldi mingit saunaskäimise rituaali ja armastust pole. Saunas käin pea eranditult seoses sporditegemisega. Näiteks pärast tennisemängu kuulub saun küll traditsioonide hulka.
Ei armasta väga suurt kuumust – mulle meeldib nii 80-85 kraadi ja siis palju leili visata. Alternatiiv oleks veel 100 kraadi, aga ilma leilita. Põhimõtteliselt meeldib mulle enim aurusaun ja siis Soome saun. Ei saa aru ega kannata välja sellist saunaskäimist, kus saun köetakse 120 kraadini ja siis veel loobitakse vett kerisele.
Kunagi oli Soome president Urho Kaleva Kekkonen külastanud Eestis Kääriku spordibaasi ja talle oli seal korraldatud ka saunaõhtu. Siis olid võõrustajad ka omateada teinud ehtsat Soome sauna, mis nende arvates oligi kõvasti üle 100 kraadi ja suure leiliga. Selle peale olla Kekkonen öelnud, et see on Vene põrgu ja mitte Soome saun.
26., 27., 28. ja 29. juunil algusega kell 10 toimuvad Sänna küla(suitsu)sauna renoveerimise talgud. Juhendavad Aivar Matt ja Hendrik Noor.
Kaasa võtta oma moonakott.
Talgud ei toimu vihmase ilma korral.
Talgude korraldamist toetab Kohaliku Omaalgatuse Programm.
Rohkem infot:
Hendrik Noor, tel +372 5558 8927
Härjapea Koja algatatud omanäolise suitsusauna ehitus kujunes arvatust raskemaks ning venis ühelt suvelt kolmele.
“Täna on selline päev, et sauna ümber ärgu keegi midagi halba isegi mõelgu, veel vähem öelgu,” hoiatas Härjapea Koja vanem Aela Olev kodaliste sauna kõrval kõnet pidades.
Keris sai nädalavahetusel esimese korraliku kütmise ning uksed seisid sel ajal vaevu kinni – nii palju oli huvilistel sinna sisse vaatamist.
Kütmise hõng oli aga nii iseloomulik ja kandus nõnda kaugele, et paksus metsas asuvat majapidamist oli kerge leida.
Suitsusaun, lõunaeesti keeli sav(v)usann, on Eestis taas au sisse tõusmas. Enamjagu seda tüüpi saunu asub Kagu-Eestis: Võrumaal ja Setumaal. Suitsusaunal on tähtis osa meie pärandkultuuris, seetõttu tahavad võrokesed saada sellele UNESCO kaitse.
„Paganuseaegsel eestlasel oli kaks pühadust: hiis ja saun. Näib, et viimane esimese ületab. [—].
Eesti lõunapoolsemas osas, eriti Kagu-Eestis, on pilt siiski pisut teine.
Vanal Võrumaal ja Setumaal ei ole suitsusaun külapildis tänini erandlik, vaid pigem tavapärane. Veel vähem kui sada aastat tagasi oleks võinud nii öelda ka näiteks Saaremaa kohta, praegu aga annab suitsusaunu Saaremaal otsida. Moodsa ja nn. puhta sauna pealetung on suitsusaunad kõrvale tõrjunud.
Nädälivaihtusõl saiva Haani vallan Mooska turismitalon pistü vahtsõ savvusanna saina: taast tulõ edimä ne sann, kon pererahvas nakkas õnnõ lihha suitsutama, mitte hinnäst mõskma.
Turismitalo pidäjä Veeroja Eda üteï, et sääne om ainukõnõ võimalus saia Veterinaar- ja söögiammõdi käest luba sannan suitsutadu liha edesi müümises.
Sanna ehitämine mass 10 000 euro ümbre, mano tulõ külmküük liha hoitmisõs. Ettevõtmist tugõ ka PRIA Leader programm.
Eda luut, et edimädse laari lihha saa sanna savvuma panda joba Jaanipäävä aigu.
Allikas: Uma Leht, Nummõr’ 259, Piimäkuu 12. päiv.
Mooska pere soovitab jaanilauale kohupiimakorbi ja sõira kõrvale aukohale saunas suitsutatud liha.
Hetkel on käimas uue suitsusauna ehitus liha suitsutamiseks, millest saate peatselt lugeda kodulehe blogist.
10.juuni varahommikul põles maha Harjumaal Tallinna-Tartu maantee ääres asuvas Viikingite külas maha 130 aastat vana suitsusaun.
Häirekeskus sai tulekahjust Rae vallas Aruvallas asuvas Viikingite külas teate täna varahommikul kella veerand kuue ajal. õles suitsusaun (3×3 meetrit).
Päästjate saabudes põles suitsusaun pindalaga 3 x 3 meetrit lahtise leegiga. Päästa ei olnud enam midagi ja hoone hävis.
Viikingite küla üks omanikke Steve Hindrekson ütles Õhtulehe reporterile, et viimased kliendid lahkusid saunast õhtul kella 10 ajal ning seejärel võeti saunast söed välja ning nii saun kui ka küla suleti. “Eks see säde seal kaheksa tundi ootas,” sõnas Hindrekson, lisades, et suitsusaunad kipuvad kergesti põlema minema.
Külast olid kõik õhtul lahkunud ning töötajad said oma 130 aastat vana Põlvamaalt toodud suitsusauna hävimisest teada hommikul meediauudistest.
Hindreksoni sõnul on Soome viikingite küla kolleegidel maha põlenud juba kolm suitsusauna ning nüüd on nad ehitanud suitsusauna betoonist. Hindrekson ütles reporterile, et nüüd kaaluvad nemadki betoonsauna ehitamist.
Traditsiooniliselt on uue sauna ehitamisel eeskuju võetud ikka lähikonna saunadest ja kasutatud kohalike meistrite varasemaid teadmisi. Nõnda ongi kujunenud tänapäevani püsinud ehitustavad, mis piirkonniti erinevad. Tavasid on mõjutanud inimeste suuremad võimalused liikuda ning elukohta vahetada. Uued elanikud toovad kaasa oma teadmised ja oskused, mis kohalikke tavasid mõjutavad.
Julgustan kõiki korrastama vanu väärikaid suitsusaunasid ning proovima nende erispärast mahedat leili. Vana sauna puudumisel soovitan kaaluda uue ehitamist. Tegemist on täiesti jõukohase ettevõitmisega, millest on võimalik saada ülevaade näiteks Andres Ansperi tehtud juhendist suitsusauna ehitamise kohta. Tegemist on Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku ehituse eriala üliõpilase lõputööga, mis aitab hinnata ühepere suitsusauna ehitamiseks kuluvat raha, materjale, aega ja oskusi. Eelkõige on juhend mõeldud inimestele, kes soovivad ise endale suitsusauna ehitada, kuid selle abil on võimalik hinnata ka ostetava suitsusauna hinda ja kvaliteeti.
Igamehe suitsusauna-aabitsas on kirjeldatud Lõuna-Eesti suitsusauna erijooni ning kohalikku traditsiooni, sauna ehitamise materjale, ehitusvõtteid, vajalikke oskusi, ajakulu. Antud on ka eelarve, mis aitab ehituseks kuluvat raha ning materjale arvestada. Eelkõige on juhend mõeldud inimestele, kes soovivad ise endale suitsusauna ehitada, kuid selle abil on võimalik ka ostetava suitsusauna hinda ja kvaliteeti hinnata.