Menu
Cart

sauna ajalugu

Vana suitsusauna plaan

Suitsusaun on eluviis

, , ,

Vana suitsusauna plaanSuitsusaun, lõunaeesti keeli sav(v)usann, on Eestis taas au sisse tõusmas. Enamjagu seda tüüpi saunu asub Kagu-Eestis: Võrumaal ja Setumaal. Suitsusaunal on tähtis osa meie pärandkultuuris, seetõttu tahavad võrokesed saada sellele UNESCO kaitse.

„Paganuseaegsel eestlasel oli kaks pühadust: hiis ja saun. Näib, et viimane esimese ületab. [—].

Eesti lõunapoolsemas osas, eriti Kagu-Eestis, on pilt siiski pisut teine.

Vanal Võrumaal ja Setumaal ei ole suitsusaun külapildis tänini erandlik, vaid pigem tavapärane. Veel vähem kui sada aastat tagasi oleks võinud nii öelda ka näiteks Saaremaa kohta, praegu aga annab suitsusaunu Saaremaal otsida. Moodsa ja nn. puhta sauna pealetung on suitsusaunad kõrvale tõrjunud.

 

Kae perrä!

Sauna eestvaade (ERM EJ 441:9), Eesti Rahva Muuseum

Enne sõjaaegse sauna eestvaade

, , , , ,

Sauna eestvaade (ERM EJ 441:9), Eesti Rahva MuuseumNumber: ERM EJ 441:9

Nimetus: Sauna eestvaade

Olemus: kavand/joonis

Originaal: originaal

Säilivus: hea

Materjal: paber

Andmed: Leht 30×42 cm, tušš / Üksikjoonis. Ehit. enne sõda.

Leningradi oblast Kingissepa raj Soikkino k/n Vistino küla, omanik isur Anastassia Semjonovna (s 1914) / Joonistas E. Hõim, 1986.a. / EJ 441:8-11  

Kommentaar: EJ 441. Kunstnike Jalakas, Tiiu, K. Ruga, E. Hõimu joonised Leningradi oblasti Kingissepa raj Soikkino k/n isurite ehitustest, elamusisustusest, põllundusest, liiklusest, toidumajandusest. 34 lehte, 52 üksikjoonist. Etnograafiliste jooniste päevik 1987:441, v. v. akt 1987:81. Kataloogis Edgar Saar.

Muuseumikogu: Eesti Rahva Muuseum: Etnograafilised joonised

Külakooli saun.

Külakooli saun

, , , 0

Külakooli saun.

Lühikirjeldus: KVISi kohakataloogi tekst: Leht 30×21 cm, tušš.

2 üksikjoonist: 1) sauna põhiplaan, M 1:50, 2) sauna läbilõige.

Saun kuulus külakoolile. Torma khk Lohusuu vald Reastvere küla = Jõgeva raj Sadala k/n Joonestas Erika Järvekülg, 1969.a

Kommentaar: EJ 290. Järvekülg, Erika joonistused Laiuse ja Torma kihelkondade ehitustest. 46 lehte, 61 üksikjoonist. Etnograafiliste jooniste päevik 1969.a. Katalooginud 1970.a. veebruaris M. Kask.

Tüüp/tehnika: pilt

Kollektsioonid: Eesti Rahva Muuseum: Etnograafilised joonised

Mooska suitsusaun

Suitsusauna ajalugu

, , , , , 0

suitsusauna ajaluguSuitsusaun on traditsiooniline saun, mille kütmisel tekkivaid suitsugaase ei juhita küttekoldest korstna kaudu ruumist välja. Kerisekivid on küttekolde kohal; leegid kuumutavad kive vahetult ja suits tõuseb otse läbi kerise ümbritsevasse ruumi. Osa suitsust võidakse saunaruumist õhuavade või luukide kaudu välja päästa.

Suitsusauna kütmine võtab tavapärase tänapäeva saunaga võrreldes kauem aega, sest kogu vajaminev soojus tuleb ühe kütmisega kerisekividesse talletada. Suits aetakse enne saunaminekut leiliruumist välja ning saunaskäigu ajal enam juurde kütta ei saa. Keris peab olema suhteliselt suur, et kividesse saaks piisavalt kuumust salvestuda.

Suitsusauna laval istudes on targem seljaga mitte vastu seina nõjatuda, sest nii seinad mingist kõrgusest alates kui ka lagi koguvad aja jooksul enda külge paksu kihi tahma.

Tänapäeval on suitsusaun praktilistel kaalutlustel peaaegu välja surnud, kuid muu hulgas nii Eestis kui ka Soomes leidub siiani inimesi, kes suitsusauna ainsaks õigeks saunaks peavad. Soomes tegutseb ka rahvusvaheline suitsusaunaklubi, kes testib uute liikmete saunu ja korraldab suitsusaunakongresse. Eestis saab suitsusaunaelamust kogeda muu hulgas mitmes turismitalus. 

Kae perrä!