Tule veeda tore laupäev Rõuges Võrumaal. Alusta hommikut laada ja kalapüügiga.
Päeval saad vaimu virgeks eriti ekstreemsel saunarallil. Samaaegselt toimuvad laadaplatsil torditöötuba ja käsitsi kalapüük tünnist. Õhtul on võimalik nautida teatrietendust ja kontserti!
Eelmise aasta suitsusaunaralli pani kinni Rõuge naiskond Rõuge PPKK. Sel aastal kisub asi päris ekstreemseks – sauna saab nii maa all kui maa peal, vee peal ja õhus.
Soome saunakultuur on Eestile väga sarnane ning ideede saamiseks koondan siia mõned teisel pool lahte asuvate saunade stiilinäited.
Foto: avekmedia.com
Õige “saun” peab soomlaste arvates olema kindlasti puuküttega ja leiliviskamise võimalusega.
Eestlasena olen veelgi nõudlikum …
Õiget mõnutunnet pakub ainult suitsusaun, mida tuleb küll tundide viisi kütta, ent hilisem nauding on vaeva väärt.
Suitsusauna katuse alt väljaliikuv niiske õhk annab ihu puudutades erilise tunde.
Saunalava sobib mediteerimiseks ja lõdvestumiseks, sest 50-70kraadises kuumuses võib kauem viibida kui tavalises leiliruumis.
Aja mahavõtmine on aga saunas käimise esimene ja tähtsaim reegel! Saunas ei saa kunagi käia kiirustades.
Suitsusaun kütte, sääsed minema tossutada ning saunas käimine võibki alata!
Valminud on taas suviseks turismihooajaks Võrumaa sündmuste ja turismiinfo leht Võrumaa Suvi 2012.
Ajalehes on valdade kaupa toodud elamusturismi ja aktiivse puhkuse teenusepakkujad, et külastaja saaks teada, mida põnevat ette võtta saab. Lisaks toidukohad ja majutusettevõtted. Uuendusena on selle aasta ajalehes ka Võrumaa matkaradade nimekiri matkaraja alguspunkti asukohaga. Igas suvelehes on olemas ka sündmuste nimekiri ja igaüks peaks leidma endale meelepärase ettevõtmise suvistel nädalavahetustel.
Meie suureks rõõmuks kalendris on oma koha leidnud “Haanimaa II suidsusanna nätäl” ja aktiivse puhkuse rubriigis Mooska elamusretked (räätsadega rabas, hingamisretkena metsas või käkmismänguna Haanjamaa mägisel maastikul) koos Mooska pere au ja uhkuse suitsulihaga.
Soovijatele jätkub õpetussõnu suitsuliha valmistamiseks, eelnevalt kokkuleppides ka maitsmiseks ning soovi korral ise valmistamiseks. Loomulikult jätkub varasem koostöö erivenate Lõuna-Eesti mahetootjatega ning edasi toimuvad erinevad koolitused alates leiva küpsetamisest kuni kitsejuustu valmistamiseni koos teiste mahetootjate külastamisega.
Ära jäta suve nautimata!
Osaleda saab erinevates töötubades, õppida tegema ravivihtasid, saunamassaaži, suitsutada liha, kütta endale sauna ning kuulata kosutavat „stepslivaba” muusikat parimatelt Lõuna-Eesti muusikutelt.
Suitsusauna nädala kava saab juunis vaadata kodulehtedel: www.savusann.ee, www.haanja.eu ja SIIT !
Tulõ, iho ja heng saava puhtas !
Millised näevad välja saunad Itaalia Bucólica piirkonnas?
Puuküttega saun on asub Placência mäel ning mahutab kaks inimest.
Neljapäeval, 17. mail 2012 olid Räpinas Keskkonnamajas koos inimesed vana Võromaa erinevatest kantidest arutamas, kuidas saaks toetada suitsusaunade ja saunakommete edasipüsimist.
Arutelu käigus kõneldi maaelust, mis on suitsusaunade puhul kõige tähtsam, sest suitsusaun on ju enamasti maaelamise osa. Räägiti ka sellest, kuidas võiks saunaomanik saada nõu ja abi sauna ehitamise või renoveerimise küsimustes. Saunade ja saunakommete püsimiseks peaksid inimesed rohkem traditsiooni tundma.
Saunalavale mahub mõnusasti korraga 6 inimest ja saunast jätkub talvel 4 tundi 12 – 15 saunasõbrale. Enesestmõistetavalt sisaldab hind kahte vihta, käsitsi keedetud seepe, saunamett ja taimeteed.
Tule, proovi ja räägi teistelegi!
No om olõman kirriv, hulga pilte ja põh’aligu seletüsega raamat vana Võromaa suidsusanna kotsilõ – «Mi uma savvusann».
Raamatun om 24 perre suidsusanna-lugu päämidselt vanalt Võromaalt, mõni sekkä Setomaalt.
Päält tuu om juttu ütest esierälidsest vanõmbat sorti sannatüübist – kooba-sannast. Raamatun om suidsusanna kütmise, vihategemise ja sannan käümise oppus.
Juttu tuust, midä vanastõ sannan tetti ja midä seo ilma aigu tetäs. Mano om pantu rahvasuust kor’atuid tarkusõterri ja mõistatuisi savvusanna kotsilõ. Põh’aligult opatas, kuis sannan lihha suidsuta.
Viil om raamatuhe kokko kor’at võrokõisi juttõ savvusannan juhtunuist esieräliidsist as’ost.
Küläliisi jaos om päätükk «Savvusann ku turistõmeelütüs»: saa teedä, mändse turismitalo suidsusanna pakva, midä turisti suidsusanna man kõgõ inämb hindasõ ja mändsit sannakombit tulõsi näile kõgõ inne opada.
Inne savvusanna-raamadu tegemist uursõ kunstnik Margna Epp üten fotograafi Kalve Toomassõga aastit vana Võromaa suidsusannu, mõõtsõ ja tekk’ pilti inämb ku 200 sannast.
Margna Epp omgi sanna-raamadu kokko säädnü. Sanna-küsümüsen and’ kõgõ inämb nõvvo Elleri Kalle. Sannapildi omma tennü fotokunstnigu Kalve Toomas ja Lauritsa Piitre.
Raamadu välläandja om Võro Selts VKKF. Raamadu kokkopandmist ja trükmist omma tugõnu MTÜ Hinokad, kultuuriministeeriüm «Vana Võromaa kultuuriprogrammist», Eesti Kultuurkapitaal, Piiriveere Liidri LEADER-programmist, Võro instituut.
Lehekuu 17. pääväl kell 15 om Räpinäl keskkunna-ammõdi majan (Kalevi 1A) raamadu vällänäütämine. Inne vällänäütämist, kellä 13 aigu, tulõ saman paigan kokko võrokõisi tsõõriklaud, kon kõnõldas vana Võromaa savvusannakombidõ püsümisest ja UNESCO esindüsnimekirja päsemises plaanõ tegemisest. Tsõõriklavva ümbre ja raamadukaejatsilõ omma oodõdu kõik, kinkalõ savvusannu teema huvvi pakk.
Edimäst kõrda saami’ kokku 15. mail Võromaa kutsehariduskeskuse köögih.
Kõnõlami Võromaa süüke aoluust ja sõs pruuvimi naid perrä tetä. Kaemi ka, kuis täämbädsel pääväl noidsammu süüke vahtsõst lavvale tuvva.
Teemi aia- ja teräviläsüüke, liha ja kala, magussüüke, kimmähe omma’ lavva pääl ka kanõbi- ja tatregujahu, suurma’, läätse’ ja tõõsõ’ aoluulidse Võromaa toidu’.
Märgotami, mis om ütist aoluulidse Võromaa ja pallo kitet Põhjala köögil ja kas mi võimi kõnõlda eräle ka Võromaa köögist.
Oppust vidä iist Silvi Pihlakas, appi tulõva ka Triinu ja Kadri Piiri köögist.
Sjoo oppus võisi olla hää algus Võromaa söögi tsõõriklavvale, et üteh märgota, kuimuudu Võro küüki esile tõsta, umast kraamist hääd süüki tetä, külälisile tutvusta ja söögikotussile kah miilde tuleta, et om ka muid süüke ku kotlet, snitsli vai seljanka (esiki ku na kõik väega hää omma’).
Oppus om massulda, nime saat kirja panda puutri tiil: merle.vilson@vkhk.ee või ku kõlistat: 785 0818 , 5667 0850
Ammõtlik jutt üteh täpse kavaga om kirä sabah.