Mooska pere

About Mooska pere

https://mooska.eu

Posts by Vahur Veeroja:

4 sept. 2000

Oma maja – Hüva leili!

Mooska pere Saunade ehitusest sauna ehitus 0

Allikas: Äripäev, Tiit Masso (Ehituskonsultant Tiit Masso OÜ)

Foto: Harvia Saunas

Eestlane on saunamõnudest ikka lugu pidanud. Lavalaudadel vihtlemine lõõgastab ja tõstab toonust ning leevendab paljusid tervisehädasid.

Oma Maja teisel korrusel on saun ja duširuum, esimesel vannituba. Nende paigutus on mõistlik niisked ruumid on lähestikku, torustikud lühikesed.

Niiskuse mõju

Temperatuur pesuruumides peab olema veidi kõrgem kui elutubades, vähemalt 23 kuni 25 °C. Kasutamise ajal tõuseb õhuniiskus nendes kiiresti maksimumini. Saunas on lühiajaliselt kõrge temperatuur, leili viskamise järel on õhus mitu korda rohkem veeauru kui tavalises toas. Seejuures ei ole leiliruumi temperatuur ühtlane, põranda juures ei tõuse see üle 40 °C. Seda, et sauna niiskus ehitist kahjustab, tõestab kas või seegi, et saja-aastasi elumaju on säilinud palju, saunu aga haruharva.

Kae perrä!

17 juuni 2000

Saunausk kingib tervise ja väe

Mooska pere Uudised leiliruum, püha paik, saunaskäik, saunausk, suitsusaun, tervis 0

Saun õpetab maailma asjadele uutmoodi vaatama. Õndsuseks piisab kuumaks köetud ruumist ja pangetäiest veest. Seisusevahed kaovad, sest paljana on inimesed üllatavalt sarnased.

Kae perrä!

2 juuni 2000

Õige kaseviht käib läbi heinaküüni

Mooska pere Uudised kaseviht

Allikas: Äripäev
Foto: Mooska pere

Kaseviha tegemine

Rohelise, lõhnava ja meeldivalt nahka masseeriva viha saamiseks tuleb juuli algul sammud soo äärde või heinamaale seada.

Vihtade tarvis tuleks soo ääres või heinamaal kasvavaid kaski eelistada seepärast, et aeglasema kasvuga kasest saab tihedama ja painduvama viha. Kiirelt kasvanud kase oksaharud on liialt pikad ja lehed liialt suured – suur leht aga ei taha oksa küljes püsida.

Vihaokste saamiseks on parim 20-30 aastane kask, millel on allapoole rippuvad oksad. Noore kase mahapainutamise ja siis okste lõikamise asemel on loodushoidlikum kasutada pika varre külge kinnitatud oksalõikurit.

Kae perrä!

2 juuni 2000

Väike teejuht saunasõpradele

Mooska pere Uudised 0

Allikas: Äripäev

Soome saun

Soome saunas on õhk kuum ja kuiv, ruumi seinad on puiduga üle löödud ja leiliruumis on astmeline lava, mis võimaldab nautida erinevaid temperatuure. Soojusallikana kasutatakse kuumi kerisekive, millele leili viskamisega niisutatakse lühikeseks ajaks õhku. Temperatuur soome saunas tõuseb 70–95 kraadini. Sauna õige mõju tuleb esile kuuma ja külma faasi vaheldumises – igale laval käimisele järgneb jahutamine kas külma veega või värske õhu käes.

Iiri saun

Erinevus teiste saunadega on selles, et spetsiaalse värske õhu juurdevoolu abil välditakse udupiiskade teket. Temperatuur on 50–55 kraadi.

Kae perrä!

27 mai 2000

Saunast reipust ja rõõmu

Mooska pere Uudised arst, keris, leili kasutamine, leili mõju, saun tervisele, saunas ei või liialdada, tervis 0

mooska saun Arst Juri Gustav: “Sauna tuleb vastu võtta kui kohta, kus parandatakse tervist, aga ka kui haigusi ärahoidvat asutust.”

Kae perrä!

19 mai 2000

Saunahullud soomlased

Mooska pere Uudised kodu, saunaga kodu, Soome, soome saun

Allikas: Äripäev, Mall Oja

Kodu, kus pole sauna, pole kodu

Küdev saun, haukuv koer, kirev kukk ja näuguv kass need on kodu suurim varandus, võtab soomlaste kreedo kokku Juhani, seitsmest vennast vanim Aleksis Kivi vennakeste reas.

Selle hinnangu põhjal on küll kõik soomlaste ulualused ka kodud, sest 5 miljoni elanikuga riigis on umbes 1,5 miljonit sauna.

Kae perrä!

19 mai 2000

Viltmütsiga sauna

Mooska pere Uudised kibu, puukibu, sauna kibu 0

Allikas: Äripäev, Sulev Oll

Foto: Sauna Hats

Lihtsalt pesta või saunas olemist nautida? on algaja saunamineja küsimus. Kogenu võtab mahuka kibu kaenlasse, paneb sinna leiliviskamise kulbi, istumisaluse ja hea saunaõhu ekstrakti ning asetab pähe vildist saunamütsi.

Reeglina ootavad kibu ja kulp saunalist juba pesemisruumi pingil või lavalgi, mõnusam on aga tunda, et need on päris sinu enda omad. Kuna nii kibu kui kulp eeldavad paremat meistrikätt kui saunaviha valmistamine, tuleb need tarbeesemed ilmselt osta.

Kibusid on puust, vasest ja terasest, Eesti, Soome, Saksa ja võib-olla veel muudki päritolu. Puukibu annab koduse tunde ja mõnusa lõhna, vasest kibu soliidsuse. Terasest veenõu peavad kibumüüjad aga igaveseks. Puukibu ostja peab arvestama sellega, et immutamata või lakkimata kibusse tuleb kolmandik osa vett sisse jätta, vaskkibu läheb aga aja jooksul tumedaks.

Kae perrä!

24 märts 2000

Evelin Int-Lambot: saun on mu tõeline kiindumus

Mooska pere Uudised austaja, fänn, Ilves, maasaun, saunafänn, saunajutud 0

Evelin Int-Lamboti elu välisminister Ilvesega on paika loksumas, kuid sellest ta targu veel ei kõnele. Samas julgeb Evelin tunnistada, et Toomasega veedetud aeg on tema elus esikohal.

Kes Evelini harjumustega veidigi rohkem kursis on, teab, et Eesti Päevalehe energiline turundusdirektor on ka suur saunafänn.

Kae perrä!

2 veebr. 2000

Eestlase vere lööb käima soome saun

Mooska pere Uudised 0

Allikas: Äripäev

Saun turgutab tervist ja – mis eriti kindel – seal saab ennast paremini puhtaks kui duši all või vannis.

Eesti inimesele peaks kõige paremini sobima tavapärane soome saun, ütlevad asjatundjad. Türgi sauna liigne õhuniiskus ei sobi haigetele, aga terved võiksid selle sobivuse oma nahal kunagi kindlasti järele proovida. Suitsusaun pole ka alati soovitatav, sest suitsuses õhus on palju vähki tekitavaid kantserogeene.

Kae perrä!

27 mai 1999

Saun tervisele

Mooska pere Uudised hingamiselundid, karastamine, mõju organismile, närvisüsteem, Nahk, neerud, Süda ja veresooned, saun tervisele, saun traanib, sauna eelis, sauna kasulikkus, sauna mõju, sauna mõjud, Termoregulatsioon, tervis saunas 0

Saun treenib ja karastab organismi, parandab selle kohanemisvõimet. Kuidas see toimub?

Termoregulatsioon

Kehasoojust reguleeritav süsteem kahandab organismi talitust väliskeskkonna tingimuste muutustega ja säilitab ühtset kehasoojust. Tsivilisatsiooni hüvedest ümbritsetud tänapäeva inimene kaitseb aga end talle mugava mikrokliimaga, riietub talvel soojalt, liikumiseks kasutab sõidukit. Niiviisi ei koorma inimene termoregulatsiooni mehhanisme täiel määral ning ebasoodsatesse tingimustesse sattudes ei toimi need siis vajalikus ulatuses – tekivad külmetushaigused. Samas käivitavad suured temperatuuri muutused kord ühes, kord teises suunas toimuvaid termoregulatsiooni protsesse ja süstemaatilise treeningu tulemusena ei vea need enam alt ka külmetusohu tekkides.

Kae perrä!