Eesti peab Soomega “saunasõda”!
Eestlased ja soomlased veavad vägikaigast ühe nõgise, pimeda ja pisikese toakese pärast: võrokesed tahavad suitsusauna UNESCO pärandiks kuulutada, soomlastele teeb see mõte nalja – nemad on ju saunarahvas!
Uudised
Suitsusaun päästis Eestis mungad
Eesti suitsusaunades tuldi ilmale, elati ja sinna mindi surema. Kord päästis saun keskajal Tartu lähedal elanud Kärkna mungad, kelle jumalavallatust ja lihalikust elust jõudis kumu Vatikani.
Ajaloolane Jüri Kuuskemaa: «Saadetud üks inspektor kontrollima, kuidas lood on. Ja kui tõmmut verd itaallane siia jääkarudele üsna lähedale jõudis, võtsid Kärkna mungad ta vastu, söötsid kõhu täis ja viisid sauna. Nad tahtsid talle täit mõnu pakkuda ja vihtusid teda nii, nagu suitsusaunas kombeks on. Vaene itaallane ei saanud sellest mõhkugi aru, aga on säilinud väidetavasti raport, kus ta on kirjutanud, et nii lihasuretajalikke vendi nagu Kärknal, ei ole tema veel kuskil mujal maailmas kohanud. Niisugune enesenuhtlemine nagu saunas jättis talle kustumatu mulje.» Nii oli Kärkna vendade reputatsioon tänu saunale päästetud.
SAUNASÕDA? Soomlased vihased: Eesti varastab meilt sauna!
Soomlased on pahased Eestist tulnud plaani peale võtta võrokate suitsusaun maailma esimese saunatavana UNESCO kaitse alla.
Maaleht kirjutas eelmisel nädalal, et võrokad kavatsevad vastava taotluse teha 2013. aasta kevadeks.
Soome saunaasjatundja Risto Vuolle-Apiala sõnul võiks eestlased hoogu tagasi tõmmata, väites, et Soomes oli saunakultuur olemas koguni 500 aastat varem kui Eestis.
“Arheoloogilisi jäänuseid, mida võib tõlgendada kui soome saunasid, on leitud 800. aastast. Eestis on rikas saunakultuur, aga teadaolevaid saunu säilinud alles 19. sajandist,” väitis ta ajalehele Ilta-Sanomat. Arheoloogilistel kaevamistel on tema sõnul Eestist leitud parimal juhul 1300. aasta lähistelt pärit saunu.
Võrokeste savvusann UNESCOsse
Kui kõik läheb plaanitult, võib juba 2014. aasta hilissügiseks võrulaste suitsusaun pääseda maailma esimese saunatavana UNESCO kaitse alla.
“Savvusann inimkonna vaimse kultuuripärandi kaitse alla!” on Võrumaa Kutsehariduskeskuse turismi õppetooli õpetaja ja suitsusauna omaniku Eda Veeroja idee, mis leidis kiiresti mõttekaaslasi.
Mõtetest said teod. Nüüd pole ka enam UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni (ERK) kultuuriprogrammide koordinaatoril Margit Siimul küsimust, kas idee võiks vilja kanda.
Asjad on niikaugel, et 2013. aasta kevadel on võimalus esitada taotlus, et suitsusaun võetaks UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse alla.
Saun tõstab tuju ja turgutab südant
Saunaskäik pole lihtsalt mõnus, sellest võib kasu olla ka südamele, leidsid Jaapani teadlased.
Viis saunaskäiku nädalas kolm nädalat järjest parandas kroonilise südamepuudulikkuse all kannatavate inimeste südametegevust ning füüsilist sooritusvõimet. Samas reageerisid kehatemperatuuri tõusule ka heaoluhormooni serotoniini vabastavad närvirakud, see võib selgitada saunaskäigust saadavat mõnutunnet, kirjutas New Scientist.
Talvereis Eestisse
Ajakirja Geo Saison detsembrikuu numbris ilmus meeldivalt pikk artikkel elamuste hankimisest talvisel Eestimaal. Eelmisel tallvel Eestit külastanud ajakirjanikule tundub kõige rohkem elamusi pakkunud talvine kalapüük jääl, kelgukorte rakendiga sõitmine ning lumeräätsaretk. Mooska pere suureks rõõmuks on oma koha artiklis leidnud ka suitsusauna külatus.
Saksa keele oskajad saavad artikliga lähemalt tutvuda siit!
Winterreise nach Estland
Im Bauernhof bei Mooska in der Nähe des Suur Munamägi findet ein Saunaseminar statt. Das klingt ernster, als es ist, und heißt einfach: ausziehen, hinsetzen, schwitzen. Sechs Stunden wird die traditionelle Rauchsauna vorgeheizt; weil sie keinen Kamin hat, bleibt der Rauch drinnen. Dann wird die Tür geöffnet, der Rauch verschwindet, und die Saunagänger treten ein, in diesem Fall die Saunabetreiberin und ich. Sie klärt mich auf: Wer sich mit Birkenzweigen auf Rücken und Schenkel schlägt, fördert die Durchblutung, Schläge mit Lindenzweigen stärken das Immunsystem, und Wacholderzweige – aua – öffnen die Poren. Dann reicht sie mir Seesalz fürs Peeling und Honig, der die Haut samtig macht, und schüttet literweise Wasser auf den Ofen, bis ich es nicht mehr aushalte. Klatschnass flüchte ich nach draußen, greife mir eine Handvoll Schnee und reibe mich damit ab.
Suitsusaun ei tohiks muutuda muuseumi eksponaadiks
Laupäeval, 19. novembril toimus Võrumaal suitsusaunapäev, mis võttis kokku vanal Võrumaal aasta jooksul suitsusaunatava heaks ettevõetu. Päeva esimeses pooles Urvaste seltsimajas aset leidnud seminaril räägiti selle aasta pärimuse kogumisel nähtust-kuuldust. Pärast lõunat koguneti Põlvamaa talurahvamuuseumisse Karilatsis, kus avati näitus „Savvusann – mi uma sann”.
Fotol: Demonstraarivad Külli Eichenbaum ja Epp Margna suitsusauna maketti, millelt on võimalik eemaldada katus ja vahelagi ning näha sauna sisemust. Pildistas: Taimi Plado
Allikas: Võrumaa Teataja, Taimi Plado
Kadrina saunaklubi käis Setomaal ülemsootska juures ihu harimas
Läinud nädalavahetusel käis Kadrina saunaklubi Setomaal Hilana külas suitsusaunas, mille küttis kuumaks ülemsootska Ahto Raudoja ise.
“Omaette kogemus,” võttis reisi lühidalt kokku saunaklubi president Ülo Kais. Tema sõnul olid mehed küll varem suitsusaunas käinud, kuid paljud polnud näinud Setomaad.
Võrumaa turismi aasta tegija on Vastseliina Piiskopilinnus
Võrumaa turismiettevõtjad ja –arendajad kogunesid 15.novembril Vastseliina Piiskopilinnuses, et saada ülevaadet, kuidas on suvine turismihooaeg möödunud Eestis ja Võrumaal, missugused projektid on läbiviidud ning missugused on järgmise aasta turundustegevused.
Seminari lõpus kuulutati välja iga-aastased Võrumaa Turismiliidu auhinnad turismitegelastele, kes on jooksval turismiaastal uue toote, teenuse, üritusega turule on tulnud ja külaliste heakskiidu pälvinud. Sel aastal parim toit ehk “Uma Mekk” on Mooska suitsusink!