Kõige õigemat vihta soovitatakse teha jaanipäeva paiku, selleks ei pea kasutama ainult kaske, sobib ka tamm, kadakas ja miks mitte nõges.
«Saun ilma vihata ja supp ilma soolata pole kumbki midagi väärt,» ütleb Eesti vanarahva tarkus. Kui keha piitsutada kuumusega, tuleb seda kindlasti teha ühe korraliku vihaga.
Elus on omajagu vihtu kokku sidunud ja rootsuks nüpeldanud Paide valla Mustla küla mees Tõnu Ulla. Ta jagab heameelega õpetussõnu teistelegi, kuidas vihta teha ja milline neist on kõige parem.
Keris teeb saunast õige sauna, kiidab Priit Valge oma uues raamatus Saunateed astudes. Raamat annab saunaehitajale palju ideesid, ühe neist leidsime Leisis asuvast saunast.
Palkidest saun ei ole tänapäeval enam teab mis haruldus, aga korralikult samblaga topitud palgivahed kutsuvad ehitist kohe käega katsuma ja uurima, kust meestel selline mõte tuli. „Eks see sammal meil natuke nagu dekoratsioon,” selgitatakse vastutulelikult. „Palgivahed on ikka enne koralikult Isoveriga tihedaks tehtud ja siis alles natuke sammalt meeleolu ja stiili hoidmiseks pragude vahele topitud.”
Püstkojad on eestlaste kõige esimesed elupaigad. Nüüd tehakse püstkodadesse grillkohti, kuid Raudsilla turismitalus on püstkojas saun, kirjutab Priit Valge oma uues ehitusraamatus Saunateed astudes. Tavalist kuuseritvadest püstkoda on raske korralikult soojapidavaks teha. Kui, siis ainult telgiriidega väljastpoolt kattes, kuid siis ei oleks see enam eestimaine, pigem indiaanlaste eluase. Raudsilla peremees on aga siin oskuslikult ühendanud kaasaegsed ja endisaegsed ehitusmaterjalid. Selleks on püstkotta hoolikalt kokku sobitatud ritvadest tekitatud horisontaalse lae ja kaldseintega sisemine vooder.
Tallink Grupi juhatuse aseesimees ANDRES HUNT hoiab end vormis püssi lastes. Suures äris mässamisest pakub talle head meele- ja kehakosutust vanaisa talu suitsusaun Põlvamaal.
Jääsaunas saavutataks temperatuur kuni -10°C, põhjustades märkimisväärset kokkutõmbumist!
Kas sul on villand kuumusest? Kuidas tundub mõte istuda lumises ruumis kus on 10 miinuskraadi? See on see, mida ma nimetaksin puhkuseks. Nii ennekuulmatu kui see ka poleks on “KÜLM KAMBER” täiesti olemas. Alles hiljuti esitleti seda hotellide lisaseadmete messil Türgis ning neid peaks leiduma juba luksushotellides ja spaades üle euroopa.
Jääsauna töötas välja firma nimega MNK, mis on teinud endale head nime juba aastaid arendades saunakultuuri ja müües sedmeid. Kuigi idee ei tundu kummaline on sooja/külma teraapia päris levinud Põhja-Euroopa riikides. Siiski, sisuliselt istuda liha kappi lõõgastumiseks (ja vaadata oma peenise kokkutõmbumist), ei pruugi kõigile päris meelejärgi olla.
Mis vägi veab sauna? Kõrvetava palavuse kätte, kus tagumik jääb naksti! lavalaudade külge kinni, kuumus võtab hingetuks, higi voolab ojana ja viht peksab valusalt.
“Ma arvan, et koobassaun oli koopainimese esimene eluase – saun või elamu, see oli üks ja seesama,” pakub Käsmu meremuuseumi direktor Aarne Vaik. “Suitsusaun on maa seest üles tõusnud koobassaun, mätaskatus peal.”
Traditsioonilise suitsusauna hüva leili ja tummist puupõlemislõhna hinnatakse üha enam. Väärt hoone kavandamisel peaks arvestama aga vähemalt paarisaja tuhande kroonise väljaminekuga.
Eestlane on läbi aegade olnud saunarahvas, mistõttu on ka tänapäeval paljudel meist saunatamisega hea ning eriline suhe. Sauna all peetakse üldjuhul silmas korstnaga Soome sauna, mida saab ehitada vajadusel isegi korterisse ning kütta elektriga.
Saunatamine tagab tervisliku koormuse, aitab keha vormis hoida ja rahustab emotsionaalsed pinged.
Millist nõu anda sõbrale, kes on väsinud raskest tööpäevast, pikast suusamaratonist, pingelisest õppimisest, rohkem või vähem õnnestuvast ärist? Üks lahendus on universaalne – väsimus kaob kui nõiaväel, ülepingutatud lihased lõdvestuvad, närvid rahunevad, tekib mõnus lõdvestus- ja rahulolutunne. See igaks elujuhtumiks sobiv vahend on väga lihtne – see on saun. Sauna tuntakse juba päris iidsetest aegadest ja paljude rahvaste juures. Ilmselt oli sauna algne mõte selles, et inimene pidi ju kuidagi puhtaks saama … Arenes inimene, arenes tsivilisatsioon, arenesid ka saunad. Esmaste hügieenivahendite rahuldajast sai paljude rituaalidega seotud kultus- ja mõnupaik. Eri rahvaste saunad kujunesid erinevateks – Soome saun, Türgi saun, Rooma saun, Vene saun… Ja Eesti saun, loomulikult. Vanade eestlase töönädal oli raske ja väsitav, ent nädalalõpul tehtav saun kuulus kindlalt nii rikkamate kui ka vaesemate perede kommete hulka. Meie rahvajuttudeski on saun oluline tegevuskoht. Maatargad said kiiresti aru sauna ravivast mõjust. Nii muutus saun ka ravimise paigaks: seal tehti massaaži, lasti aadrit, pandi kuppe, raviti tõbiseid. Ka sünnitused võeti tihti vastu saunas.
Juba ammu ei oota inimesed saunast ainuüksi lava, kerist ja dušši, vaid pööravad tähelepanu ka lisaväärtustele: kas saunakompleksi kuulub mullivann, bassein või mugav lõõgastusruum? Kas saab kasutada fööni, tellida snäkse ja õlut?
Meil, kümnel sõbrannal, on traditsiooniks käia kord kuus mõnes Tallinna saunas lõõgastumas ning erinevaid saunu proovimasvõrdlemas.
Tore on selline komme ka seetõttu, et praegusel kiirel ajal, mil niisama ei ole aega kõigiga kohtuda, saab vähemalt kord kuus saunamõnusid nautides kuulda ka sellest, kuidas kellelgi läinud on, kes töökohta vahetamas, kes õpinguid alustamas / lõpetamas, kes lapseootele jäänud või kolimas.
Naistelehe soovil toome välja 20 pealinna sauna plussid ja miinused.
Üldiselt võib öelda, et nende suurimateks puudusteks on äärmiselt libedad põrandad, rohkem võiks olla dušše ja ka nagisid, kuhu saunalinu riputada. Väga paljudes saunades pole fööni ning mitmed ei kipu hinna sisse arvama saunalinu.