Haanjalased harisid suitsusaunas saarlasi
Laugu turismitalu saunas ja elumaja suures rehetoas õpetasid Haanjamaa Mooska turismitalunikud saarlastest huvilisi maitsvat suitsuliha tegema ja seda õigesti serveerima.
Rahvusliku toidu projekti kahepäevane koolitus sai teoks Kuressaare ametikooli eestvõtmisel ning koostöös Laugu ja Mooska turismitaluga. Lõmala küla Lehtmetsa talu peremees Ain Ungru tõdes koolituse lõppedes, et tema teadmised said kinnitust.
Laugu turismitalu saunas ja elumaja suures rehetoas õpetasid Haanjamaa Mooska turismitalunikud saarlastest huvilisi maitsvat suitsuliha tegema ja seda õigesti serveerima.
Rahvusliku toidu projekti kahepäevane koolitus sai teoks Kuressaare ametikooli eestvõtmisel ning koostöös Laugu ja Mooska turismitaluga. Lõmala küla Lehtmetsa talu peremees Ain Ungru tõdes koolituse lõppedes, et tema teadmised said kinnitust.
“Nüüd oskan rohkem tähelepanu pöörata ka sellistele asjadele, mida varem eriti ei jälginud. Üks neist on kindlasti suitsutamisel õige temperatuuri tagamine. Ja muidugi annab suitsusaunas suitsutamine parema tulemuse kui kusagil väikses suitsuahjus,” oli Ain Ungru koolitajaile ja osalejaile tänulik.
Pilguse mõisaproua ja Eesti maaturismi nõukogu eestvedaja Signe Sarah Arro märkis, et koolitus andis taas kord kogemuse, et koos on vahva teha asju, mis tavaliselt pole igapäevased.
“Hästi oluline oli minu jaoks ka see tõdemus, et suitsuliha tegemise oskus on niivõrd oluline, arvestades meie pärandkultuuri ja sellest mahajäänud väärtusi,” lausus Arro.
Pilguse mõisas pakutakse külalistele juba aastaid suitsulambaliha. Laugus tutvustas Pilguse mõisaproua huvilistele küüslaugumaitselist ja mõisa ürdidekooriga maitsestatud lambaliha.
Koolitaja Eda Veeroja Võrumaalt kiitis osalejaid ja koolituspaiga unikaalset suitsusauna.
“Minu jaoks oli Saaremaa kogemus jõuduandev. Saarlaste entusiasm ja pühendumus näitasid, et minu hirmul, nagu oleksid inimeste oskused suitsuliha saunas tegemise alal hääbumas, pole alust. Tagasi koju lähen teadmisega, et traditsioonid elavad edasi,” rõõmustas Eda Veeroja.
Suitsusaunade rohkuselt ja liha suitsutamise kombestikult ületab Lõuna-Eesti Saaremaad tublisti. “Meie jaoks on see igapäevane elamise viis. Tavaliselt suitsutatakse liha kaks korda aastas,” teavitas koolitaja. Hästi tehtud suitsuliha säilib kolm-neli nädalat. “Vanasti riputati suitsusink aidaseinale ja see seisis seal pool aastat ja kauemgi, säilitades head maitseomadused,” märkis koolitaja.
Eda Veeroja soovitas suitsuliha serveerida köögiviljaga. Leiba ja kartulit ei pidanud võrulanna vajalikuks lihalauale panna. “Seedimise kergendamiseks on otstarbekas liha juurde pakkuda valik köögi- ja kaunvilju,” soovitas Veeroja.
