Saun püstkojas

Püstkojad on eestlaste kõige esimesed elupaigad. Nüüd tehakse püstkodadesse grillkohti, kuid Raudsilla turismitalus on püstkojas saun, kirjutab Priit Valge oma uues ehitusraamatus Saunateed astudes.
Tavalist kuuseritvadest püstkoda on raske korralikult soojapidavaks teha. Kui, siis ainult telgiriidega väljastpoolt kattes, kuid siis ei oleks see enam eestimaine, pigem indiaanlaste eluase. Raudsilla peremees on aga siin oskuslikult ühendanud kaasaegsed ja endisaegsed ehitusmaterjalid. Selleks on püstkotta hoolikalt kokku sobitatud ritvadest tekitatud horisontaalse lae ja kaldseintega sisemine vooder.

Raske ette kujutadagi, kui suur ja hoolikust nõudev töö see on, sest ridvad on erineva ümbermõõduga ja kogu töö tehakse käsitsi. Sisemine kiht valmis, soojustatakse see väljastpoolt kivivillaga, mis omakorda kaetakse ruberoidikihiga. Kaasaegne ruberoid sulandatakse kokku gaasipõleti abil. Nii tekib mineraalvilla peale korralik veetihe telk.

Viimistluseks kaetakse ehitis ritvadega, mis ulatuvad tipuni välja. Ukseava ette on riputatud kaks paksu kaltsuvaipa, mis on keskelt ülekattega ning sellest piisab, et soe jääks sissepoole ka talvekuudel.

Ehkki väljastpoolt tundub, et saunakojal justkui korstnat ei olegi ja suits imbub välja tipust ritvade vahelt, on see siiski täitsa olemas. Keset sauna asub metallkeris, mille keskelt kerkib üles metallist korsten.

Peale leilitamist võib mahajahutamiseks otse jõkke hüpata. Duši alla seebitamisest aga tuleb loobuda, sest Pärlijõgi oma haruldaste pärlikarpidega on kõvasti looduskaitse all.

Allikas: NaisteMaailm.ee, pildid Tiit Koha