Saunaleili mõnuvalemid

Allikas: TM Kodu & ehitus

Eestlased on sajandeid teadnud, et saun on mõnus ja tervisele kasulik; midagi rohkemat kui higistamise ja pesemise koht. Kuidas see kõik teha võimalikult mõnusaks ja kestvaks?

Alustame kohe uuemate trendidega. Saunamaailma müügikonsultandi ja tuleohutuse spetsialisti Margus Korju sõnul on viimasel ajal populaarseks muutunud elektrikerisega Soome sauna ja infrapunasauna ühildamine. “Seinas olevaid infrapunapaneele ei tohi kerisega koos muidugi kasutada,” rõhutab Korju.
Umbes viis aastat tagasi Eestisse jõudnud infrapunasaunad olid algul vaid spaade ja ilusalongide pärusmaa, kuid eeliseid on üha enam hakatud märkama ka kodudes. “Saunaskäik on selles tunduvalt lühem kui tavasaunas – kaks korda 15 minutit on täiesti piisav: ei kurna ja seejärel võib hommikul kas või tööle minna. Infrapunasaun nõuab kõige vähem ruumi, seda on lihtne paigaldada kas eraldi nurka või valmis moodulina. Kas või magamistuppa.”

Kõva kivi
Infrapuna-, auru- ja elektrikerisega Soome saun on levinud seetõttu, et neid annab paigaldada ka korterisse, mis puuküttekerise puhul on keerukam. Vaevalt et iidne puuküttesaun võtab ette ulmelisi arenguid, kuid muudes saunavaldkondades sünnib uuendusi pidevalt. Näiteks, elektrikeriste seni tavapärase 20 kg kivide asemel on uuematel mudelitel 60–100 kg, kuna Korju sõnul on kivi väga hea plekikiirguse neelaja ja tulemuseks on niiskem leil ning vähem jahtuvad kivid.
Et kivid oleksid tõhusamad, teeb Soome firma Kerkes keraamilisi ja looduslikust savist käsitsi valmistatud kerisekive, mis on võitnud Soome Tehnikamaailma kerisekivide testi ja millel on 5aastane garantii. “Neid saab panna kodukeristele. Vahe tavalise periodiidiga on see, et need kestavad kauem – tööiga kodutingimustes on umbes kümme aastat. Tähendab, et selle ajaga ei kaota need soojust salvestavaid omadusi,” selgitab Korju. “Tavaliselt märgatakse aasta-pooleteise pärast, et kivid on pealt paljad ja mõranedes põrandale pudenenud. Savikiviga seda ei juhtu.” Periodiidi värskuse kontrollimiseks soovitab Korju kaks kivi kokku lüüa: kui on kõlav heli, on kivi töökorras; kui aga heli on tuhm ja kivi mureneb, on aeg neid vahetada, sest kulunud kivid võtavad ka rohkem energiat.
Liigset kuumuskiirgust ohjatakse aga fiibermaterjaliga, millega kaetud keris ei kõrveta. “See on oluline eriti korterisaunades, kus arvel on iga sentimeeter.”
Astmaatikud võivad soolase hinna eest lunastada väidetavalt kuutkümmend kasulikku elementi sisaldava kerise poolvääriskivist nimega jadeiit. “Kilohind on 190 krooni, mis teeb 20kilose kerise peale 3800 krooni. Aga kui tervis on õrn ja saunas tahad käia, tasub vahest ära,” arvab Korju.
Saunadesse on hakatud paigaldama ka kõlareid, et vaikselt saunamõnusid nautides saaks osa ka oma lemmikmuusikast. Kõlarid paigaldatakse lava alla, kuna niiskuskindlad kõlarid ei kannata üldjoontes üle 50kraadist kuumust..
Kõlarile tuleks kindlasti vahele panna ka helitugevuse reguleerimise nupp, et vajadusel saaks muusika valjemaks või vaiksemaks keerata ka saunast ega peaks minema muusikakeskuse juurde.

Kõvad sõnad
Muust tehnoloogiast rääkides tuleb tänapäeval kõne alla võtta kindlasti valguslahendused. “Viimasel ajal on hästi palju kasutatud kiudoptikat ehk valguskaabliga valgusteid, mille puhul valgusallikas ise on seina taga. Lahendada saab peenema või jämedama kiuga, ühe- või mitmevärviliselt ja tulemuseks on tähistaevaefekt,” räägib Margus Korju.
Olemas on veel kuni 65° kuumust taluvad saunatelerid niiskusastmega IP 65, mida võib paigaldada kuni meetri kõrgusele. “Neid saab kasutada aurusaunadeski. Oleme neid müünud poolteist aastat, 17tolline maksab veidi alla 11 000 krooni.”
Ja veel: saunas saab pähe panna isegi hapnikumaski, et siis vooliku kaudu väljast tulevat värsket õhku hingata.
Kui saunamõnude täiskomplekt kombineerida tippvalgustusest, lisamugavusseadmetest ja kallimast kerisest, võib Korju sõnul hind tõusta 100 000 kroonini, kusjuures siseviimistlus pole sisse arvestatud. “Odavaim on vannituppa ise püsti panna lihtsama kerisega nurk, hakkama peaks saama viieteist tuhandega. 6vatistest on meil praegu kõige odavam 1690 krooni, sama võimsatest kalleim on praegu Kastor Inferno – 11 500 krooni. Odavamal on sees tsinkplekk ja tavalised kütteelemendid, mis puutuvad kividega kokku. Kastoril on kõik roostevabast terasest, sees eritennid, mis ei puutu kividega kokku ega põleta hapnikku, ja küljes digitaalne pult. Vahe on tuntav.”

Parim saun oma metsast
Saun palja kerisega ja ilma sisustuseta pole aga miskit väärt, ka selle kvaliteedis ei tasu kompromisse teha. Kui meenub mõni ebameeldiv seik lõhkisest kibust, mis vett ei pea, või tulikuumusest kuusevaiku nirisevast uksest, saate aru, millest käib jutt.
Rootsi firma Vävars toodab ka Eestis väikeses tiraažis sanglepast ja haavast kvaliteetset saunasisustust, mis peamiselt läheb küll impordiks, kuid mõned üksikud Eesti inimesedki on hakanud mõtlema, et mõnude pühamu saun ei pea olema koht, kuhu veetakse kokku vana mööbel, mis on mujalt üle jäänud. “Sanglepp ja haab on saunas head materjalid, sest need isoleerivad soojust. Soomes ja Rootsis on need väga populaarsed, vanamoodne kuusk on juba kadumas. Soomes on levinud ka termopuit, siin mitte eriti,” ütleb Vävarsi esindaja Bo Stenholm.
Kuna Vävarsil on väga moodsad puidutöötlemismasinad, mida on lihtne kiiresti ümber häälestada, valmistab firma jooniste järgi ka väikeseeriatena kõikvõimalikke puidust saunatarvikuid ja väikemööblit: pinke, lambikatteid, termomeetreid, peatugesid, saunauksi jms. “Meie eesmärk on standardtoodete kõrval teha peamiselt eritellimusel eksklusiivsemaid tooteid, sest saunas on kvaliteet väga oluline. Seepärast raiume puitu osaliselt ise – meil on oma mets – ja alustame palkidest ning nende kuivatamisest. Aga suuremale osale eestlastest on veel raske neid väärtusi selgeks teha,” tõdeb Stenholm.

Keris on sauna süda
Vastab Harvia keriste Eesti ekspordijuht Ardo Ainsaar

Mida peaks teadma enne keriseostu?
Kerisele tuleks mõelda juba sauna projekteerides, et vältida hilisemaid ümberehitustöid ja ebamugavusi. Tihti unustatakse leiliruumi ehitada korralik ventilatsioon – nii sissepuhe kui ka väljatõmme. Või soovitakse hiljem kerist, millele tuleb ehitada tavalisest erinev kaabeldus. Samuti võib lisaks vaja minna veetrassi, sauna ehitades ei pöörata sageli tähelepanu kerise tuleohutusele, eriti puukütte puhul.
Kui on otsustatud, kas saun peab olema pigem niiske ja mahe või hoopis kuum ja kuiv, võiks välja selgitada, kui jämedad kaablid ning kaitsmed on kerisele arvestatud, leiliruumi mõõdud ja iseärasused, uste, akende, ventilatsiooniavade, suitsulõõride asukohad jne.
Mille põhjal kerist valida?
Elektrikerise rusikareegel nõuab kuupmeetri kohta võimsust 1 kW, kusjuures lihtsale “pikkus x laius x kõrgus” arvestusele tuleb 1,2 tinglikku kuupmeetrit liita leiliruumi iga soojustamata seina ruutmeetri kohta: uksed-aknad, tellis- või keraamiliste plaatidega sein ja puitlaudis. Klaasuks kasvatab ruumi arvestuslikku mahtu 1,5 m3 ja palkseina ruutmeeter tõstab sauna arvestuslikku mahtu 1,5 m³.
Puukerise puhul tasub arvesse võtta juhendis toodud leiliruumi soovituslikku suurust. Kui see on liiga lähedal maksimaalsele lubatule, on soovitav valida pigem suurem mudel, eriti kui pererahvale meeldib kuum saun. Kui hoitakse kokku suuruse arvelt, lühendab ülekütmine märgatavalt kerise eluiga.
Kuidas kerist hoida?
Iga tüüpi soojusallikaga saunas tuleks temperatuuriga ümber käia pigem kokkuhoidlikult ja veega veidi pillavamalt. Kui kerisel on õiged kivid, neid vahetatakse küllalt sageli, puhast vett visatakse mõistlikus koguses, leiliruum kuivatatakse pärast saunaskäiku ning puukerist ei köeta hõõguma, kestab see aastaid. Aga miski ei ole igavene: näiteks avalikes saunades, kus keris töötab eriti intensiivselt, on normaalne, et küttekehad põlevad läbi 3–6 kuuga. Tulevikus võivad elektrikeriste küttekehad muutuda vastupidavamaks.
Igavene küsimus: puukütte- või elektrikeris?
Ligi kümme aastat selle küsimusega kokku puutunud ja käinud paljudes nii puu- kui elektriküttega saunades, julgen väita, et suurt vahet ei ole. Suurim erinevus on kütmisprotsessis ja lõhnas: elektrikerisel vajutad nuppu ja puu põlemiselõhna ei teki. Aga väide, et elektrikeris põletab õhku, on kuiv ja terav, reedab kogenematu saunalise. Tihti arvatakse, et elektrikerisega leiliruumi ei ole värsket õhku vaja, kuna keris ei kasuta põlemiseks hapnikku. Aga inimene ju vajab õhku.
Mida uut on keriste tehnoloogiates?
Tänapäeva keriseid on erinevad, nagu ka saunaliste soovid. Keriste hinnad algavad alla 2000 kroonist ja lõpevad teispool 20 000 piiri, sõltuvalt disainist, kaubamärgist ja lisavõimalustest. Kerisele on paigaldatud isegi valgusteid. Mugavuse poolelt aga: sisseehitatud aurustiga kerised aitavad hoida soojuse ja niiskuse tasakaalu ning termoskerised võimaldavad saunaskäimist kogu aeg ja väga väikese etteplaneerimisajaga – avad vaid kerise kaane ja ventilatsiooniklapi. Peidetud keris, mille vastu ei saa end kogemata ära põletada, paigaldatakse lava alla ja see jääb saunalistele märkamatuks – leilivesi kallatakse kivist anumale, kust see voolab kerisele.
Oluline on ka kerise juhtimissüsteem – kas lihtsam bimetallist termostaat, keerulisem elektrooniline seade või isegi kaablivaba juhtimiskeskus. Nagu mujalgi, on keriste juhtimisseadmeteski järjest rohkem elektroonikat.

Kui palju kuskil kuuma

Soome saunas on õhk kuum ja kuiv. Kuumadele kerisekividele vett visates niisutatakse õhku lühikeseks ajaks. Temperatuur saunas tõuseb 95 kraadini. Sauna õige mõju tuleb esile kuuma ja külma faasi vaheldumises – igale lavalkäimisele järgneb jahutamine kas külma veega või värske õhu käes.
Vene saun ehk banja kuumeneb ahju küttes vaid 50 kraadini. Leili visates tekivad aurupilved. Soome saunaga võrreldes on vene saunas tunduvalt niiskem.
Aurusauna traditsioonid ulatuvad Vana-Rooma riiki, tänapäeval tekitab auru generaator. Aurusauna õhusoojus on 45–55º. Aurusaun, mille õhku saab rikastada eeterlike õlidega, niisutab nahka ja lõdvestab lihaseid.
Infrapunasaun on suhteliselt uus saunaliik, mille soojuselemendid on infrapunakiirgurid. Temperatuur saunas on 45–50º. Infrapunalained soojendavad umbes 4 cm sügavuselt keha kudesid, organeid, lihaseid, liigeseid ja luid, kiirendades vereringet, eraldades jääkaineid (koguni 20% kehapinnalt väljuvast vedelikust Soome sauna 5% vastu) ja andes seega energiat. Regulaarne infrapunasaunas käimine aitab kaasa verekolesterooli vähenemisele ja alandab vererõhku, kuid südamehaiguste korral tuleks konsulteerida arstiga, kuna kehatemperatuur tõuseb seal 37 kraadini.
Vanarahvas uskus suitsusauna ravivasse toimesse. Seda sauna köetakse tavaliselt 4–5 tundi. Suitsusaunas ei käida kütmise ajal, mil see on suitsu täis – saunamineku ajaks on suits kadunud ja söed põlenud.