Suitsusaunanädal kasvatas saunamõnu ja lihahimu
SUITSUSAUNAKULTUUR • Maal toimub suviti sadu üritusi, kuhu kõikjale tahaks jõuda, aga teps mitte ei jõua. Põgusalt saime käia ka suitsusaunanädalal, kuid seegi lühike aeg andis tunnistust, et tegu oli vägeva üritusega.
SUITSUSAUNAKULTUUR • Maal toimub suviti sadu üritusi, kuhu kõikjale tahaks jõuda, aga teps mitte ei jõua. Põgusalt saime käia ka suitsusaunanädalal, kuid seegi lühike aeg andis tunnistust, et tegu oli vägeva üritusega.
Suitsusaunanädala korraldas koos saunaperedega Haanja kultuurikoda. Üritust toetasid kultuuriministeeriumi Vana-Võrumaa kultuuriprogramm, Eesti Kultuurkapital ja Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp kokku 2940 euroga (umbes 46 000 krooni). Lisaks tuli osalejatel lunastada viieeurone pilet. Kokku käis saunanädalal üle 120 inimese. Tuldi kaugelt ja lähedalt ja lausa sõpruskonniti.
Suitsusaunahuvilistele pakuti võimalust Hartsmäe, Hurda, Kõivsaare, Mooska, Näki, Suhka, Meldre, Alasumäe ja Puspuri taludes suitsusaunaasja uurida ja saunakütmisest osa saada. Samuti toimusid Haanja rahvamajas huvitavad kõnelused suitsusauna teemadel, näidati mitmesuguseid filme, nagu Andres Maimiku 2004. aastal osaliselt Haanjamaal Kõivsaare saunas filmitud „Kurat tuleb sauna”, Arvo Kruusemendi 1978. aasta filmi „Naine kütab sauna” jne.
Nagu öeldud, oli suitsusaunanädala eestvedaja Haanja kultuurikoda eesotsas Haanja valla kultuurijuhi Ivi Rausiga, kes tegeles nädala muusikalise osaga. Lihasuitsutamise meistriklassi viis läbi Mooska talu perenaine Eda Veeroja ja vabatahtlikuna hoolitses meediasuhtluse eest Kadri Valner. Lihasuitsutamise vastu oli erakordselt suur huvi, kuigi see oli juba neljas meistriklass, mis Mooskal läbi viidi. Järgmine tuleb ilmselt sügisel.
Kes olid 30. juulil Mooskal suitsuliha maitsmas ja nõgesesuppi söömas, aina kiidavad. Eda Veeroja lõikas ise liha lahti ja seletas igale küsijale, kuidas ta liha suitsutas. Viimati nägin nii rikkalikku lihalauda mitukümmend aastat tagasi, kui meil siga peeti ja isa pärast nädal aega sauna vahet käimist lõpuks seasingid lauale tõi ja igaühele praetaldriku suuruse tüki maitsmiseks lõikas.
Öeldakse küll, et igal saunal oma soe ja igal suitsulihal oma mekk. Üldisi teadmisi tasub aga alati kõrva taha panna. Kuidas saunast ving välja saada, kuidas liha nii suitsutada, et kamar lahti ei lööks ja tuhat teist suitsusaunaga seotud asja – see polegi tegelikult nii lihtne värk. Tegelikult köetakse sauna igas peres isemoodi ja ka liha valmib isemoodi. Eks sellest saunapered uudishimulikele rääkisidki.
Kauaks suitsusaunagi veel
Möödunud aasta 6. mail peetud tsõõriklaual Rõuge kihelkonnas Sepa talus kõneldi suitsusauna olevikust ja tulevikust ning kokkutulnud otsustasid, et suitsusauna traditsioon peab kestma jääma ning suitsusauna peaks kandma UNESCO vaimse kultuuripärandi ülemaailmsesse esindusnimekirja. Kui raske seda on saavutada, ei teagi veel. Igatahes on lahti läinud heas mõttes suitsusaunamaania. Kas tuhandeid eurosid projektidest saadavat raha hoiab ära suitsusauna hääbumise, ei tea, sest elu on karm. Päris kindlasti mõjutab ka suitsusauna elu küttepuude kõrge hind. Iga pere, kes sauna kütab, teab, palju viie- kuni seitsmetunnise kütmise jooksul puid kulub. Paljudes peredes talvel ei köetagi sauna või köetakse suuremate sündmuste puhul, nagu jõulud, vana-aasta jne, sest see on niivõrd kulukas. Vähemalt on see meie külas nii.
Paljudes paikades Eestimaal on suitsusaunad kadunud ja Jumal tänatud, et nad veel Vana-Võrumaal alles on. Hea on seegi, et tsõõriklaual otsustati hakata üheskoos Tartu ülikooli etnoloogia osakonna üliõpilastega suitsusaunade kohta pärimusi koguma. On plaanis kõik vanad ja uuemad suitsusaunad kaardistada ning ehk on tulemas ka raamat.
Kõik korraga vihtlema
Tänavu on suitsusaunaga seotud üritusi Võrumaal päris palju. Tegelikult oli esimene suitsusaunaga seotud päev juba 9. aprillil Karilatsil. Seal rääkis suitsusaunadest Eda Veeroja. Eks Eda olegi see tugitala ja hing suitsusaunakultuuri jäädvustamisel ja ka viimati toimunud nädalal oli temal kanda raske ja väga töine osa.
Karilatsil köeti Põlva talurahvamuuseumi sauna. See on vanade traditsioonide kohaselt ehitatud kaunis uus saun. Ja saunamees ütles, et leili saab sauna suhteliselt ruttu ja vägeva.
Kuid karta on, et kõikide heade soovide ja ponnistuste kiuste muutub ka suitsusaun kord muuseumieksponaadiks, nagu on selleks muutunud näiteks rehielamud, aidad jne. Ikka sellepärast, et noored, kes traditsioonid peaksid üle võtma ja neid edasi kandma, rebivad oma juured kodukandist lahti ja lähevad ära. Mitte ainult kodukohast, vaid ka Eestimaalt. Aga see on juba Eesti riigi asi.
Igatahes on alles entusiastid, kes püüavad suitsusaunu igati kaitsta ja saunakultuuri jäädvustada. Tänu neile sellegi eest!
Augustikuu viimasel laupäeval, 27. augustil on suitsusaunad külalistele avatud igas Vana-Võrumaa kihelkonnas. Saunalisi ootavad taluperede saunad, mida köetakse oma perele või mitme pere peale. Toimub sügisene ülevana-võrumaaline avatud suitsusaunade päev.
