No om olõman kirriv, hulga pilte ja põh’aligu seletüsega raamat vana Võromaa suidsusanna kotsilõ – «Mi uma savvusann».
Raamatun om 24 perre suidsusanna-lugu päämidselt vanalt Võromaalt, mõni sekkä Setomaalt.
Päält tuu om juttu ütest esierälidsest vanõmbat sorti sannatüübist – kooba-sannast. Raamatun om suidsusanna kütmise, vihategemise ja sannan käümise oppus.
Juttu tuust, midä vanastõ sannan tetti ja midä seo ilma aigu tetäs. Mano om pantu rahvasuust kor’atuid tarkusõterri ja mõistatuisi savvusanna kotsilõ. Põh’aligult opatas, kuis sannan lihha suidsuta.
Viil om raamatuhe kokko kor’at võrokõisi juttõ savvusannan juhtunuist esieräliidsist as’ost.
Küläliisi jaos om päätükk «Savvusann ku turistõmeelütüs»: saa teedä, mändse turismitalo suidsusanna pakva, midä turisti suidsusanna man kõgõ inämb hindasõ ja mändsit sannakombit tulõsi näile kõgõ inne opada.
Inne savvusanna-raamadu tegemist uursõ kunstnik Margna Epp üten fotograafi Kalve Toomassõga aastit vana Võromaa suidsusannu, mõõtsõ ja tekk’ pilti inämb ku 200 sannast.
Margna Epp omgi sanna-raamadu kokko säädnü. Sanna-küsümüsen and’ kõgõ inämb nõvvo Elleri Kalle. Sannapildi omma tennü fotokunstnigu Kalve Toomas ja Lauritsa Piitre.
Raamadu välläandja om Võro Selts VKKF. Raamadu kokkopandmist ja trükmist omma tugõnu MTÜ Hinokad, kultuuriministeeriüm «Vana Võromaa kultuuriprogrammist», Eesti Kultuurkapitaal, Piiriveere Liidri LEADER-programmist, Võro instituut.
Lehekuu 17. pääväl kell 15 om Räpinäl keskkunna-ammõdi majan (Kalevi 1A) raamadu vällänäütämine. Inne vällänäütämist, kellä 13 aigu, tulõ saman paigan kokko võrokõisi tsõõriklaud, kon kõnõldas vana Võromaa savvusannakombidõ püsümisest ja UNESCO esindüsnimekirja päsemises plaanõ tegemisest. Tsõõriklavva ümbre ja raamadukaejatsilõ omma oodõdu kõik, kinkalõ savvusannu teema huvvi pakk.