Saunalavale mahub mõnusasti korraga 6 inimest ja saunast jätkub talvel 4 tundi 12 – 15 saunasõbrale. Enesestmõistetavalt sisaldab hind kahte vihta, käsitsi keedetud seepe, saunamett ja taimeteed.
Tule, proovi ja räägi teistelegi!
“Oh seda uuema aja saunaskäimise piina!”
Nii ohkasid Juuli ja Julius, kui jaaniõhtuks külla saabunud linnasugulaste saunavihtu seirasid. Hüüdsid üleaedse Maali ka ilmailmet kaema.
Iga Eesti suve juurde kuulub ohtralt sauna ja iga saunaskäigu juurde kuulub viht. Aga ei maksa arvata, et eestlased ajast aega vaid kasevihaga piirdunud on!
Eda Veeroja suitsusaunatamist pakkuvast Mooska talust Võrumaal ütleb, et tema jaoks on viha tegemine loominguline tegevus. «Käsi leiab ise õige oksa lõikamiseks, kui vihategemisel on hea eesmärk ja puhtad mõtted,» vastab ta küsimusele, kuidas õigupoolest seda õiget vihaoksa ära tunda. Muud kunsti polevatki. Küll aga tasub teada, millal on kõige õigem aeg üht või teist oksa vihaks korjata ja kokku siduda.
Kunstvihast Veeroja suuremat lugu ei pea, kuigi on seda külas käies proovinud. «Sellest saadik olen külla minnes tihti oma saunavihapaari lillede asemel kaasa võtnud. Mitte et need kunstlikud nüüd nii halvad oleksid olnud — on olnud seda ja teist —, aga vihategija köidab vihta ka oma mõtted ja soovid ning saun on minu jaoks koht, kus tahan ennast tunda ümbritsetuna vaid puhastest ja headest mõtetest.»
Hea viht on väärt kraam. Sestap ütlebki Veeroja, et kui viht pärast saunatamist veel kasutuskõlblik on, tuleks see ära loputada ja saunaräästasse kuivama riputada — siis saab sellega teinekordki vihelda.
Jaanipäeva paiku on kõige õigem viha tegemise aeg. Taimetark ja apteeker Maret Makko õpetab, kuidas rahvatarkuste kohaselt vihale taimi lisada, et saunaskäik eriti väekaks tervise- ja iluprotseduuriks muuta.
Kaseoksad lõika lauldes
Vihaks vali kraavipervel või võsaservas seisva noore kidurama kase alumised peenemad ja pehmemad oksad. Lõika oksad enam-vähem ühepikkuseks juba korjates.
Oksi korjates soovitab Maret esivanemate tarkuse järgi joonduda ja kaselt luba küsida ning paluda tema abi ja tuge oma tervise parandamiseks ning naha noorendamiseks: “Keskendu puule, kui oksa võtad, puu mõistab ja saad oma vihasse rohkem taime väge. Ka meeldib puudele ja taimedele, kui neile lauldakse. Lauldes on nagunii iga tööd lõbusam teha. Rahvatarkus õpetab, et kange väega on pärast okste lõikamist kase juurtele sülitamine – sellega vahetad sa sümboolselt oma kehavedelikke puu omadega, mis läbi lehtede saunas sinu nahasse tulevad. See annab vihale eriti tõhusad omadused.”
Nipp:
Oksi puhastades võta enne sidumist ära alumised lehed. Hoia needki alles, sest värsked kaselehed on puhastava ja vett väljutava toimega. Saunas, kui viha hauduma paned, kata nägu ja kui soovid, siis kogu keha korraks kuuma veega üle valatud värskete kaselehtedega ja lama nii 10 minutit – see puhastab nahka ja aktiveerib ainevahetust rohkem kui savimask. Pärast võid end leheleotusveega üle valada ja kehal vabalt kuivada lasta, et kaselehtedest parim iluefekt saada.
Kõige õigemat vihta soovitatakse teha jaanipäeva paiku, selleks ei pea kasutama ainult kaske, sobib ka tamm, kadakas ja miks mitte nõges.
«Saun ilma vihata ja supp ilma soolata pole kumbki midagi väärt,» ütleb Eesti vanarahva tarkus. Kui keha piitsutada kuumusega, tuleb seda kindlasti teha ühe korraliku vihaga.
Keris teeb saunast õige sauna, kiidab Priit Valge oma uues raamatus Saunateed astudes. Raamat annab saunaehitajale palju ideesid, ühe neist leidsime Leisis asuvast saunast.
Palkidest saun ei ole tänapäeval enam teab mis haruldus, aga korralikult samblaga topitud palgivahed kutsuvad ehitist kohe käega katsuma ja uurima, kust meestel selline mõte tuli. „Eks see sammal meil natuke nagu dekoratsioon,” selgitatakse vastutulelikult. „Palgivahed on ikka enne koralikult Isoveriga tihedaks tehtud ja siis alles natuke sammalt meeleolu ja stiili hoidmiseks pragude vahele topitud.”
Viht on iga saunalise asendamatu kaaslane, sest vihtlemine ergutab naha vereringet ja annab mõnusa enesetunde. Naisteleht testis, milline viht on kõige targem sauna kaasa võtta.
Ega asjata öelda, et saun ilma vihata on kui voodi naiseta – eestlased ei kujuta saunaskäiku vihata ette. Viha hankimiseks on kaks võimalust: kas osta see poest või teha ise. Viimane variant tuleb kõne alla muidugi vaid suvel, kuid võib kindel olla, et värske omatehtud viht nahutab ihu kõige mõnusamalt. Selline kaseviht võitis konkurentsitult ka toimetuse saunavihatesti.
Metsa viha järele, nüüd kohe!
Saun ilma vihata ja vihtlemiseta pole õige saun. Vihtlemine on omamoodi massaaži toimega puhastumisrituaal. Vihtlemine kiirendab pindmist vereringet, soodustab jääkainete eemaldumist organismist.