Hea viht võib päästa needusest!

Iga Eesti suve juurde kuulub ohtralt sauna ja iga saunaskäigu juurde kuulub viht. Aga ei maksa arvata, et eestlased ajast aega vaid kasevihaga piirdunud on!

Eda Veeroja suitsusaunatamist pakkuvast Mooska talust Võrumaal ütleb, et tema jaoks on viha tegemine loominguline tegevus. «Käsi leiab ise õige oksa lõikamiseks, kui vihategemisel on hea eesmärk ja puhtad mõtted,» vastab ta küsimusele, kuidas õigupoolest seda õiget vihaoksa ära tunda. Muud kunsti polevatki. Küll aga tasub teada, millal on kõige õigem aeg üht või teist oksa vihaks korjata ja kokku siduda.
Kunstvihast Veeroja suuremat lugu ei pea, kuigi on seda külas käies proovinud. «Sellest saadik olen külla minnes tihti oma saunavihapaari lillede asemel kaasa võtnud. Mitte et need kunstlikud nüüd nii halvad oleksid olnud — on olnud seda ja teist —, aga vihategija köidab vihta ka oma mõtted ja soovid ning saun on minu jaoks koht, kus tahan ennast tunda ümbritsetuna vaid puhastest ja headest mõtetest.»
Hea viht on väärt kraam. Sestap ütlebki Veeroja, et kui viht pärast saunatamist veel kasutuskõlblik on, tuleks see ära loputada ja saunaräästasse kuivama riputada — siis saab sellega teinekordki vihelda.

Vahtraviht
Millal teha?: Mai lõpus või juuni alguses, nii et tänavu olete juba hiljaks jäänud.
Kuidas säilitada?: Säilitatakse kuivatatuna.
Milleks hea?: Vanarahvas usub, et vahtravihaga vihtlemine rahustab hinge ja puhastab ning toniseerib nahka. Vahtralehed imavad hästi higi ja mahendavad leili kuumust ihul. Vahtraviha leotusvesi sobib välispidiseks põletikuvastaseks ravimiks.

Kuuseviht
Millal teha?: Igihalja okaspuu oksi võib vihaks korjata aasta läbi.
Kuidas säilitada?: Säilitada saab vaid külmutades, kuivatades langevad okkad maha.
Milleks hea?: Kuuseviht võtab ära väsimuse, aitab närvisüsteemi häirete korral, on puhastava ja põletikuvastase toimega. Vanarahvas usub, et okaspuuviht ergutab mõttelendu ja võtab ära needuse. Enne kasutamist tuleb vihta 20 minutit keeta.

Tammeviht
Millal teha?: Juulist augus­tini, soovitatavalt tihedast metsast.
Kuidas säilitada?: Säilita­takse kuivatatuna.
Milleks hea?: Tammeviht ravib nahahaigusi, annab elujõudu ja energiat. Vanarahvas ütleb tamme energia olevat nii tugeva, et krooniliste haigustega inimesed ei tohiks tammevihta kasutada. Tammelehtedes leiduv tanniin peaks aitama liigesehaiguste korral. Viha leotusveega loputa juukseid – see annab neile kohevuse ja läike.

Nõgeseviht
Millal teha?: Mais või juunis.
Kuidas säilitada?: Kui säilitada, siis kuivatada, aga parim on siiski toores nõgeseviht.
Milleks hea?: Nõgeseviht ravib reumat, radikuliiti, liigese- ja lihasevalu ning põletikke. Nõgeseviha leotusvesi sobib väga hästi kosmeetiliste nahahaiguste raviks. Viht kastetakse enne kasutamist vaheldumisi kuuma ja külma vette. Nõgesevihaga ei vehelda nii vihaselt kui puuvihaga – tuleb õrnalt sopsutada, sest siis on tema mõju tugevam.

Sarapuuviht
Millal teha?: Juunis või juulis.
Kuidas säilitada?: Sarapuuviht kuivatatakse ja seejärel kasutatakse.
Milleks hea?: Aitab ravida veenilaiendeid, vähendab trombiohtu ja leevendab suhkruhaiguse avaldumist. Väidetavalt harutab sarapuuvihaga vihtlemine lahti ka konfliktid sisemaailmas ja aitab leida lahendusi keerulistele olukordadele.

Kaseviht
Millal teha?: Üks nädal enne ja kaks nädalat pärast jaanipäeva. Nii et viimane aeg!
Kuidas säilitada?: Lasta vilus kuivada.
Milleks hea?: Väidetavalt noorendab nahka, vaigistab valu ja parandab haavu, sest on mikroobidevastase toimega. Lehed sisaldavad A- ja C-vitamiini, seepärast peaks kasevihaga vihtlemine tugevdama immuunsüsteemi. Kasevihal usutakse olevat imeline vägi raskest haigusest toibuvate inimeste turgutamisel.

Kadakaviht
Millal teha?: Kadakaoksi on kõige targem korjata varakevadel, enne kuumade saabumist.
Kuidas säilitada?: Parim värskena, hädapärast võib ka külmutada.
Milleks hea?: Vanarahvas uskus, et kadakavihaga vihtlemine ja sellest vallanduv energia aitab inimesel kaetamisest ja teiste halbadest soovidest vabaneda. Sobib allergianähtude ja radikuliidi leevendamiseks, mõjub vereringele harukordselt ergutavalt. Ei kasutata nii tugevasti kui lehtpuuvihta.

Allikas: Naisteleht.ee, Anna-Liisa Mets