Naised saunas

Mooska noor suitsusaun kogub väge. Laupäeval, 13. mail saunutab naisi Leedu saunanaine BIRUTÈ Mooska saunanaise Eda toel.

Saunaga alustame kell kaks. Birute võtab sauna eest Leedu saunakombeid järgides ja just naiste vajadustest lähtudes. Suurt juttu me saunas ei tee aga Birute jagab meiega oma rohkeid kogemusi saunanaisena väe loomisest ja hoidmisest saunas.

Mooska noor suitsusaun mahutab lahedasti kümmekond naist, oma tulekust sauna anna palun teada helistades või kirjutades Eda Veerojale

Värskendav lonks kasemahla

Mooska talus kase tikkamineSaabunud on suur kevad !

Kasemahla hakatakse koguma, kui puumahlad liikuma hakkavad.

Üldiselt kehtib reegel, kui ööpäeva keskmine temperatuur küündib viie plusskraadini, on õige aeg tikkamiseks.

Kase tikkamine ei tähenda tingimata puutüvesse augu puurimist vaid väiksema vajaduse korral oksa mahalõikamist ning sinna kogumispudeli kinnitamist.

Kevadpühad

sibulavärvitud munad Munapühad: Kraami  eluruumid, käi saunas ja värvi munad.

Pühadehommikul tuleb urbida oma peret, tervitada tõusvat päikest, olla heledas puhtas riides, puhata ja koksida mune. Kindlasti tasub pühapäeval kiikuma minna. Uskuge, see on mõnus!

Continue Reading

ARMAS SETO SÖÖGI HUVILINE!

Seto köök - Põlvest põlveSeto söögist ja joogist, killukesi seto köögist. Pilguheit seto söögi- ja joogikultuuri olemusse 20. sajandi esimesel poolel. Raamatut rikastavad Setomaa Meremäe piirkonna 20. sajandi esimesele poolele omaste traditsiooniliste roogade retseptid ning nende tänapäevased väljendused. Iga retsept jutustab oma loo - mis oli ja milline on võimalus hoida esivanemate tarkust järgnevatele põlvkondadele. Kuigi raamat on eesti keeles, ei saa me ometi üle ega ümber mahlakast ja väljendusrikkast seto keelest.

Raamatu autorid

Laivi Mesikäpp & Indrek Kivisalu

kutsuvad huvilisi kokaraamatu

„SETO KÖÖK põlvest põlve“

esitlusele

laupäeval, 18. veebruaril

algusega kell 16.00

Setomaa Turismitallo (www.setotalu.ee).

Palume oma tulekust teada anda hiljemalt 13. veebruariks e-kirjaga See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. või telefonil 5087399.

 

Nõges on kevadel esimene energiaallikas

NõgesNõges on populaarne taimetoitlaste hulgas. Rahvatarkus õpetab, et nõges võtab väsimuse, kõhuvalu ja veepaistetuse, vähendab ja peatab verejooksu, taandab suhkruhaiguse nähte.

Ammu on teada, et metsikult kasvavaid taimi tuleb kevadel toiduks kasutada toorelt, kuumtöötlemisel kaotavad nad toiteväärtusest, väheneb bioaktiivsus. Kui seda nõuab toidu valmistamise tehnoloogia (supid, vormiroad jne.), kuumutada lühiajaliselt. Toiduks kogutakse lehti nende tärkamisel, ravimiks ja kuivatamiseks õitsemise ajal, juuri varakevadel või sügisel.

Varakevadised kõrvenõgese võrsed on esimesed energiandjad ja veretugevdajad talve all kannatanule. Nõgese lehtedes on pea kõik vitamiinid, palju mikroelemente, orgaanilisi happeid, fütontsiide ja tanniine. C-vitamiini on nõgese kasvudes 2,5 korda rohkem kui sidrunis (660 mg %).

Rahvameditsiinis on tarvitamist leidnud kõik nõgese osad: juured, lehed, varred, seemned.

Continue Reading

Kikkapüks

kikkapuksHarilik nurmenukk (Primula veris) 

Kikkapüks kevade võti – on kollane päikesekild veel mitte täisrohelisel kevadisel maastikul. Meie peres on kikkapüks emadepäeva lill.

Rahvasuu räägib, et noor kukepoiss läinud kodukoplisse jalutama kollased püksid jalas ja sattunud oja äärde. Võtnud püksid jalast ja läinud suplema. Vesi olnud nii külm, et veest välja joostes unustanud kukepoiss püksid oja kaldale murule. Järgmisel hommikul ema poisiga pragama: “Kus su püsid, soojad ja sulised? Ko- ko- kohe saad nüüd ühe tulise.”

 Harilik nurmenukk on üks väheseid taimi, mis säilitab C-vitamiini nii kuivatamisel, soolamisel kui ka marineerimisel.

Continue Reading