Mõni aeg ja mõned saunad on möödas suurel ekraanil igat keharakku liigutanud Anna Hints dokumentaalfilmi Savvusanna sõsarad vaatamisest. Võimas film, võimas heli-ja pildikeel, võimsad naised ja lood. Palju vastuolulisi mõtteid ja tundeid, arutelusid peres, saunaliste ja võhivõõrastega, meeste ja naistega. Suur ongi see kunst, mis äratab tunded ja algatab mõttevahetuse. Sama sügav, kui film, oli ka intervjuu Anna Hintsiga ETV saates OP. Soovitan soojalt järelvaadata.

Minult on palju küsitud, et MIDA te seal suitsusaunas kolm-neli tundi teete? Just seda suitsusaun oma hämaras intiimses teebki. Lõdvestab oma soojas embuses ja võimaldab ausat ja alasti ühendust iseendaga. Meil kõigil on juured, perede lood ja väärtused, meiega on juhtunud ja juhtub tänagi just see, mis juhtub. Kevadine aeg on hea ärkamiseks ja igas saunas tekkivaks uueks alguseks. Sauna rambes, hinnanguteta ja armastavas lõdvestuses, pikkades väljahingamises ja saunasõnades puhastub kõik läbielatu saunapõrandasse.

Kunagi lapsena, küsisin tädi Juulilt, et kui kõik me oma hädad ja haigused saunapõrandasse laseme vajuda, kas siis kunagi saab saun nii täis, et me enam sauna ei mahugi? Tädi Juuli muheles ja vastas, et Maaema puhastab meie valud ja vaevad ning
kasvatab kevadel meie muredest metsa alla sinililled. On sinililleaeg. Imetledes tärkavaid sinililli austan inimesi, kes on sauna ja ennast niipalju usaldanud, et tihti põlvkondi kestnud kannatustele leevenduse leidnud.

Sauna-aasta 2023 alustab maailma esimese on-line sauna ülikooliga! Märtsist Mai lõpuni avab uksed sauna ülikool – loengud toimuvad Zoom keskkonnas teisipäeviti, algusega 19.00. Prii osalemine.

30.05 kell 19 Mooska Suitsusaunatalu pere- ja saunanaine, Eda Veeroja – Saunapärimuse pruukimine tänases päeva

Armastan hilise sügise vaikust. Puud on alasti ja raagus, loodus on tardunud lumeootuse vaikusesse. Rahu. Liikumatus. Soovideta vaikelu. Just sel ajal oli kombeks oodata lahkunute hingi oma kunagistesse kodudesse või vereliini kaudu lähedaste inimeste teadvusesse käima. Hingedele pandi toitu, neile köeti saun. Lähedaste inimeste ja vereliini sugulaste hinged on alati meie tegemisi turvamas ja toetamas, meile hoiatusi ja endeid jagamas, meie otsuseid suunamas. Hilissügiseses vaikuses ja tardumuses on nende sõnumeid lihtsam märgata. Esivanemate hingedega suhtlemisest on ajast aega loodetud saada juurde elujõudu.

Saun on meiekandis üks parimaid viise ihu ja hinge puhkuseks ja puhtuseks. Hea põhjaliku saunaskäigu süda on vihtlemine.

 Parim aeg viha tegemiseks on selgel päikeselisel päeval, pärast kaste kuivamist. Palu puudelt luba okste võtmiseks. Võta oksi nii, et puu allesjäänud oksad saavad kasvamiseks jõudu ja valgust juurde. Täna puud vihaleheste, tervise ja elujõu eest! Vihta tee noortest okstest aga mitte tänavustest kasvudest või vanadest, puitunud okstest. Lehesed jäta tunniks kohanema, siis alusta vihategu. Lehesed ootavad vihaks saamist varjus õhukese kihina, et ei kuumeneks. Läikiv, ilus lehepool jäta sissepoole, pahupool väljapoole, vastu nahka. Hää viht on painduv, kerge ja vihtleja suurust arvestav (viha pikkus on küünarnikist sõrmedeni). Vihateost ülejäänud lehed on head jalavannideks või loputusveeks saunas.

Vana Võromaa suitsusauna tava on kantud UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja. Suitsusaun on Eestlasele ajast-aega olnud hingepide. Suitsusaun lõpetab. Suitsusaun püha koht, kus hoitakse vaikust, suheldakse oma ihu, hinge, looduse ja esivanematega. 

Vihta tegema minnes rahusta oma meel ja hoia mõttes inimesed, kellele vihta teed ning tervistavad soovid, mida vihalt ootad. Kuufaasid on olulised aga jälgida tuleb looduse arengut. Alati võib teha värskeid vihtu kohe kasutamiseks. Talviseks kuivatatud vihaks on vaja, et puu leht või taim oleks täiskasvanud. Värskeid vihtu ei panna vette vaid tuuakse sauna vihtlemise ajaks ja viheldakse kuivalt. Värskele vihale piisab leili niiskusest ja kehast tulevast niiskusest.