Nõges on kevadel esimene energiaallikas

NõgesNõges on populaarne taimetoitlaste hulgas. Rahvatarkus õpetab, et nõges võtab väsimuse, kõhuvalu ja veepaistetuse, vähendab ja peatab verejooksu, taandab suhkruhaiguse nähte.

Ammu on teada, et metsikult kasvavaid taimi tuleb kevadel toiduks kasutada toorelt, kuumtöötlemisel kaotavad nad toiteväärtusest, väheneb bioaktiivsus. Kui seda nõuab toidu valmistamise tehnoloogia (supid, vormiroad jne.), kuumutada lühiajaliselt. Toiduks kogutakse lehti nende tärkamisel, ravimiks ja kuivatamiseks õitsemise ajal, juuri varakevadel või sügisel.

Varakevadised kõrvenõgese võrsed on esimesed energiandjad ja veretugevdajad talve all kannatanule. Nõgese lehtedes on pea kõik vitamiinid, palju mikroelemente, orgaanilisi happeid, fütontsiide ja tanniine. C-vitamiini on nõgese kasvudes 2,5 korda rohkem kui sidrunis (660 mg %).

Rahvameditsiinis on tarvitamist leidnud kõik nõgese osad: juured, lehed, varred, seemned.

Continue Reading

Kikkapüks

kikkapuksHarilik nurmenukk (Primula veris) 

Kikkapüks kevade võti – on kollane päikesekild veel mitte täisrohelisel kevadisel maastikul. Meie peres on kikkapüks emadepäeva lill.

Rahvasuu räägib, et noor kukepoiss läinud kodukoplisse jalutama kollased püksid jalas ja sattunud oja äärde. Võtnud püksid jalast ja läinud suplema. Vesi olnud nii külm, et veest välja joostes unustanud kukepoiss püksid oja kaldale murule. Järgmisel hommikul ema poisiga pragama: “Kus su püsid, soojad ja sulised? Ko- ko- kohe saad nüüd ühe tulise.”

 Harilik nurmenukk on üks väheseid taimi, mis säilitab C-vitamiini nii kuivatamisel, soolamisel kui ka marineerimisel.

Continue Reading