Suitsusaun – EHE EESTI SAUN

Kõik elukaare tähtsamad sündmused on maarahval ikka just saunas aset leidnud: siin sünnitati ja sünniti, viheldi enne pulmi, ravitseti ja saadeti surnuid viimsele teele. Nüüdsele eestlasele on see ülim koht, kus ennast aeg-ajalt laadida ja uueks luua.

Kus on?
Kesk-Eestis pole neid eriti olnudki, Põhja- ja Lääne-Eestis on neid alles vähe, seevastu Võrumaal on suitsusaun peaaegu igas teises talus.

Kütmine
Suitsusauna kütmisele tuleb keskenduda, selle kõrvalt ei saa muud tööd teha. Kiviahju kütmiseks kulub umbes viis tundi. Parim kütus on haab või lepp, sest nende põletamine ei tahma kerisekive, kuid tulehakatuseks käib ka kask.
Suits läheb välja kas läbi luugi või lahtise ukse. Pärast kütmist tahab saun veel paar tundi seista, et ving välja läheks. Kärsituid suitsusaun ei salli – kes õiget hetke ära oodata ei malda, see peab kirudes ja silmade kipitades varsti alla vanduma ja lavalt maha kobima.
Õige sauna kütmine käib nii: kui puud on põlenud, eemaldatakse söed. Kerisele heidetakse pangetäis vett ja lastakse seejärel saunal tunnike tuulduda. Nüüd loeb kütja oma salajase saunaloitsu. Kui ta lava ja eesruumi on puhtaks pesnud, on saun valmis.

Leil
Suitsusaunas võib erinevalt soome saunast olla laval tundide kaupa. Higi läheb kohe lahti. Kuumust on vaid 60–70 kraadi. Laval pikemalt istudes muutuvad luud-liigesed mõnusalt pehmeks.

Tahm
Paljud hoiavad suitsusaunast eemale seetõttu, et kardavad nõgiseks saada. Kui selga vastu seina ei toeta, siis seda ei juhtu. Küll aga jääb ihule ja juustele külge võrratu suitsuhõng.

Liha suitsutamine
Lõuna-Eestis tavatsetakse suitsusaunas liha suitsutada ja sinna rippuma jättagi. Tänu steriilsele ümbrusele säilib liha suitsusaunas hästi.

Uskumused
Kõik suitsusaunas käijad on omal nahal jõudnud veendumusele, et see rituaal ei puhasta mitte ainult ihu, vaid ka hinge.

Ehitustraditsioonid
Suitsusaunas on enamasti kaks ruumi – pesu- ja leiliruumis asuvad korstnata kerisahi, lava ja soojaveepada, teine ruum on riietumiseks. Vanemad suitsusaunad on ehitatud ilma vundamendita. Puitmaterjalist kasutati mändi, mõnel pool ka lehtpuud, enamasti haaba.
Suitsusaunale on iseloomulik madal uks, et väärtuslik soe hoonest nii lihtsalt välja ei pääseks. Ka aken tehti madalale. Saunaruum ise tehti üsnagi kõrge, sest laval istudes peavad saunalise jalad olema kerisest kõrgemal. Võtmeküsimus on, et leiliruumi ja kerise suurus omavahel klapiksid. Kui keris on liiga väike, jääb leil lahjaks, kui liiga võimas, võib saun kütmisel põlema minna.

Ahi
Ahi on vanadel suitsusaunadel maakividest, mõnikord ka paest ja enamasti lahtise kerisega.
Uuemal ajal on ahjusid hakatud tellistest ehitama. Nõukaajal ilmunud komme kasutada kerise valmistamisel raudvaate on nüüdseks õnneks möödas – väidetavalt eraldab raudahi õhku positiivseid ioone, mis mõjuvad väsitavalt. Seevastu kiviahjust eralduvad negatiivsed ioonid muutvat inimese erksaks.

Kerisekivid
Kivide hulk ja suurus peab olema selline, et leek kivide vahelt otse läbi ei käiks, aga tõmme oleks hea.
Kerisekive tuleb valida hoolega. Seni pole küll selgeks vaieldud, kas paremad on mererannast korjatud või hoopis sügavalt maapõuest võetud kivid.

Saunavaim
Igal õigel suitsusaunal on oma saunavaim, kes sauna kaitseb ja saunalistel oma valvsat silma peal hoiab. Saunakütja peab olema üks ja sama inimene, ainult siis on lootust saunavaimuga sõbraks saada. Tihti ongi saunaomanikel välja kujunenud omad kindlad kütmise ja tuulutamise tavad. Saunavaimu ei tohi narrida. Näiteks tuleb kindlasti sauna minna, kui kütmine juba korra ette on võetud. Kurjade mõtetega sauna minna ei tohi, muidu võib vaim sind ehmatada või nõgiseks teha.

Jaanipäeva saunakombed
Saunas käidi aegsasti enne päikese loojumist, et õnnetused ja hädad kaela ei sajaks. Saunas võeti pihku suvaline hulk vihalehti ja loeti need üle – paarisarvu puhul pidi salasoov täide minema. Kui keegi saunast tulles kukkus ja komistas, oli see halb enne. Jaanivihta hoiti aasta otsa hea õnne toojana laka peal alles.

Allikas: Meie Kodu Juuni 2009