Saunade ehitusest

Kogutud artiklid ja uudised saunade ehitamise kohta.

3 nov. 2018

Suitsusauna ehitus I

Sauna ehitus algab heast ideest, mis korraliku peremehe peast jõuab korrektselt lõpuni viidud projektini (nii paberil kui ka hoonena). Traditsioonilise saunatüübi saab ehitada/leida ümberkaudseid vanu saunu külastades (Lõuna-Eesti suitsusaunade korta saad lugeda rohkem siit ning pildimaterjali erinevate kihelkondade saunadest saad vaadata raamatust “Mi uma savvusann”.

Materjali valik

Vanast ajast on Eestis kasutatud suitsusaunade valmistamiseks sõltuvalt piirkonnast mändi või kuuske, kuid vähemal määral ka lehtpuid näiteks haaba. Tarvis on piisavalt pikki, ühtlaseid ja sirgeid palke ning lihtsam on ehitada kui ladva ja tüve läbimõõtude erinevused on võimalikult väiksed. Sobiv palk peaks olema sirge süüga, sest keerkasvuga palgid “elavad” seinas edasi ning hakkavad kuivades väänduma.

Kindlasti tuleks hoiududa pehmetest ning mädanikuga kahjustatud palkidest (suuremaid teadmisi nõuab metsakuiva palgi kasutamine).

Traditsiooniliselt on Eestis ehitatud tooretest, samal aastal langetatud palkidest. Palgid langetati ja veeti metsast välja talvel, kooriti kevadel ja kasutati ehitamiseks sama aasta suvel.

2 juuni 2017

7 TARKUST: kuidas suitsusauna õigesti kütta

Mooska pere Saunade ehitusest sauna kütmine

Suitsusauna keris

Saunakütmise kõrvalt saa ei muud tööd teha, see on ikka omaette hool ja tegemine. Tihti on saunaomanikel välja kujunenud omad kindlad kütmise ja tuulutamise tavad. Hea suitsusauna kütmiseks ja selitamiseks varu piisavalt aega. Järgnevalt mõned olulisemad tarkused.

1. Vali suitsusauna kütmiseks võimalikult kuivad ja vähese koorega lepapuud.
2. Tereta suitsusauna, kerist, kive ja tald. Räägi, miks ja kellel just sel päeval sauna kütad.
3. Esimene ahjutäis olgu leebe: alusta tuld väheste puudega, luba kerise kividel rahulikult soojeneda ja paisuda. Jälgi tuule suunda ja õhurõhku. Vastavalt ilmale ava saunaahjule piisav õhu juurdevool: ava räpna (suitsuauk), uksed, aknad. Õhku olgu pigem rohkem kui vähem.
4. Teine ja kolmas ahjutäis puid annavad saunakuumale südame. Täida saunaahi ainult 2/3 kolde mahust puudega, mis on asetatud risti-rästi. Siia võib lisada mõne halu kõrgema kütteväärtusega kuiva puud, näiteks kaske. Põlemine peab olema intensiivne, leek teravate helepunaste tippudega. Segada on ka vaja.
5. Iga suitsusauna kütmine on pisut erinev, kuid vältimaks liiga suure ja raskesti segatava söekihi teket, lase puudel põleda enne uute lisamist ühtlaste süteni, millel tantsivad sinised leegid. Sega tuld ja süsi tihti.
6. Viimased ahjutäied köetakse pisut peenemate halgudega, et anda leilile kuumust ja teravust. Ahi täidetakse puudega vaid pool kolde mahust. Segatakse tihti, 15 – 20 minuti järel, et söed jääks võimalikult ühtlased.
7. Köetud suitsusaun jäetakse lahtiste uste ja akendega selgima nii kauaks, kuni sütelt kaob sinine leek. Kui söed on kustunud, suletakse kolde uks, piserdatakse kerisele tulist vett tuhaosakeste eemaldamiseks koldest ja õhust. Pestakse külma veega puhtaks lavad ja pingid, suletakse uksed ja aknad. Räpna suletakse tavaliselt pärast esimest leili. Pärast esimest leili on mõistlik saun ka uuesti tuulutada.

Artikkel: http://ehitusruudus.delfi.ee/ehitusjaremont/7-tarkust-kuidas-suitsusauna-oigesti-kutta?id=78143020

1 mai 2013

Maakividest suitsusauna kerisahju tegemine – UUS KUUPÄEV !

Mooska pere Saunade ehitusest munakivi ahi, suitsusauna ahi 0

Juuni teisel nädalavahetusel (8-9.06) tehakse Haanjamaal Mooska talu uuele suitsusaunale vanapärane maakividest sauna-ahi.

Vanal ajal, kui savist telliskivid olid liig kallid või neid üldse saada polnud, tehti saunade kerisahjud üleni maakividest. Suurtest kividest laoti kolle, võlvideks otsiti piklikuma kujuga kivid, mis risti üle kolde pandi ja siis nende peale laoti järjest väiksematest kividest keris. Niisugused ahjud nägid välja nagu suured kivihunnikud. Teadmisi ja oskusi pidi olema sellise ahju tegemiseks, et keris ikka koos püsiks ja kütmisele vastu peaks. Praegusel ajal tavaliselt enam maakividest saunaahje ei tehta, mõned meistrid siiski oskavad sellist ahju teha.

Mooskal ettevõetav töö saab olema katsetamine ja õppimine, kus abiks on vanad pildid ja joonistused. Ahju tegemist juhatavad meistrid. Kel on tõsine soov maakivist saunaahju tegemist töö käigus õppida – paar õpipoisi kohta on veel vaba. Täpsemalt küsi Mooska perenaiselt Edalt: eda.veeroja@gmail.com

Kae perrä!

29 dets. 2012

Leilitõke muudab saunakuumuse ühtlasemaks

Mooska pere Saunade ehitusest leilitõke, sauna ehitus, sauna ehituse ABC, suitsusauna ehitus 0

Enamik saunasõpru teab, et kui kerisele leili visata, hoovab sealt kuum aur otse näkku, sundides leilipahvaku eest kössi tõmbuma.

Selline olukord on kõikide loodusseadustega kooskõlas, sest kuumadel kividel suures koguses tekkiv kuum aur kargab hooga lakke, ja et lagi on üsna madal ning inimese peaga praktiliselt ühel tasapinnal, kipubki sahmakas kõigepealt nägu tabama.

Kae perrä!

1 dets. 2012

Vana Võromaa savvusann

Mooska pere Saunade ehitusest sauna traditsioonid, võru keel, Vana Võromaa savvusann, Vana Võrumaa, video

Suitsusaunad on soome-ugri rahvaste traditsioon. Esimesed kirjalikud teated Eesti saunadest pärinevad 13. sajandi algusest. 18. ja 19. sajandil oli suitsusaun ainuke talusauna tüüp. 20. sajandil toimusid saunakombestikus suured muutused ja suitsusauna kõrvale tulid ka teistsugused saunad.

Suitsusaun on arhailine ristpalkehitis, millel on maakivikerisega ahi, aga pole korstent. Tänapäevani on sellised saunad püsinud peamiselt Lõuna-Eestis, kõige rohkem on neid vanal Võrumaal. Suitsusaun ei ole võrokese jaoks aga pelgalt pesemise koht. Sauna minnes eraldatakse end mõneks ajaks argipäevast, saun on aja mahavõtmise ja mõtisklemise paik. Suitsusaun on püha koht, mis on seotud arvukate tavade, uskumuste ja pärimustega.

Kuidas on vanal Võromaal saunad ehitatud, kuidas neid köetakse ja saunas käiakse, sellest film räägibki.

Autor Tiina Rebane (Avireti OÜ), režissöör Mati Kark, operaator Arvo Mägi, helimees Simo Reinvald, monteerija Ahti Tubin.

Saade on järelvaadatav SIIT!

17 nov. 2012

Maavillane suitsusaun

Mooska pere Saunade ehitusest maavillane, MTÜ Maavillane, suitsusauna ehitus 0

Maavillane suitsusaun

Kae perrä!

1 aug. 2012

Haanjas õpetatakse suitsusauna tegema

Mooska pere Saunade ehitusest Suitsusauna nädal 2012

“Suitsusanna luhvt om kordi etem kui Hugo Bossi oma,” räägivad võrukesed, kellel on peaaegu igas külas, mõnes isegi mitu suitsusauna. Algaval nädalal tutvustataksegi Haanjas suitsusauna tegemist laiemalt.

Pottsepp Jaan Pääsu ladus esimese kerise üle poolesaja aasta tagasi, nüüdseks on ta neid teinud üle saja, ka suitsusaunakeriseid. Põlva talurahvamuuseumi õuel Karilatsis tutvustati huvilistele lähemalt õige suitsusaunaahju ladumist.

Kae perrä!

26 juuli 2012

Telk saun

Mooska pere Saunade ehitusest ajutine saun, telk saun

Telk saun on meeldiv ajutine lahendus matkal, reisil või maal olles, kui tekib tahtmine keha soojendada.

Telk sauna (soovi korral ka kilesauna) ehitamiseks on tarvis valida esmalt ohutu asukoht, soovitavalt veekogu lähedal. Kindlasti ei tohiks lõkkekoht asetseda kuival maastikul, kust tuli võib kergesti edasi levida.

Teiseks on tarvis koguda pisiav hunnik vähemalt rusika suurusi kuivi kive ja lõkematerjal. Läbivettinud kivid võivad praguneda ning “plahvatada” liigsel kuumutamisel sarnaselt eterniidi viskamisega lõkesse. Kividega tuleb laduda lõkkease ning sinna peale teha lõke.

Suurema “kerise” saamiseks on kasulik lõkkease natuke maa sisse kaevata (suured kivid saab maa sisse lõkke alla peita). Lõkke ümber on tarvilik laduda kividest tulemüür, mida hiljem (puude ärapõledes) saab süte peale kuhulaks kokku lükata (nii lähevad ka pealmised kivid tuli kuumaks). Mida suurem on kuumaks köetud kivide kogus, seda kauem saab saunas käia.

Lõkke kustumisel on varvilik ehitada lõkke kohale telk. Selleks sobib piisavalt pikk puutokk ning present või muu käepärast telgi ehitamiseks olemasolev materjal.

Hüva leili!

1 juuni 2012

Igamehe suitsusaun

Mooska pere Saunade ehitusest suitsusauna ehitamine, suitsusauna ehitamise ABC, suitsusauna ehitus

Traditsiooniliselt on uue sauna ehitamisel eeskuju võetud ikka lähikonna saunadest ja kasutatud kohalike meistrite varasemaid teadmisi. Nõnda ongi kujunenud tänapäevani püsinud ehitustavad, mis piirkonniti erinevad. Tavasid on mõjutanud inimeste suuremad võimalused liikuda ning elukohta vahetada. Uued elanikud toovad kaasa oma teadmised ja oskused, mis kohalikke tavasid mõjutavad.

Julgustan kõiki korrastama vanu väärikaid suitsusaunasid ning proovima nende erispärast mahedat leili. Vana sauna puudumisel soovitan kaaluda uue ehitamist. Tegemist on täiesti jõukohase ettevõitmisega, millest on võimalik saada ülevaade näiteks Andres Ansperi tehtud juhendist suitsusauna ehitamise kohta. Tegemist on Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku ehituse eriala üliõpilase lõputööga, mis aitab hinnata ühepere suitsusauna ehitamiseks kuluvat raha, materjale, aega ja oskusi. Eelkõige on juhend mõeldud inimestele, kes soovivad ise endale suitsusauna ehitada, kuid selle abil on võimalik hinnata ka ostetava suitsusauna hinda ja kvaliteeti.

Igamehe suitsusauna-aabitsas on kirjeldatud Lõuna-Eesti suitsusauna erijooni ning kohalikku traditsiooni, sauna ehitamise materjale, ehitusvõtteid, vajalikke oskusi, ajakulu. Antud on ka eelarve, mis aitab ehituseks kuluvat raha ning materjale arvestada. Eelkõige on juhend mõeldud inimestele, kes soovivad ise endale suitsusauna ehitada, kuid selle abil on võimalik ka ostetava suitsusauna hinda ja kvaliteeti hinnata.

Kae perrä!