Kogutud artiklid ja uudised saunade ehitamise kohta.
Pakutas nõvvu ja api üte savvusanna ehitamisõs.
Allikas: Kylauudis.ee
Inemiste huvi ja tahtminõ saija nõvvu hindäle vahtsõ savvusanna esitamise asjan vei Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku ehituse eriala üliopilase Andres Ansperi mõttõni panda kokko juhend-abimiis savvusanna ehitämise kotsilõ. Kona savvusanna omma prõlla inämb pruugin Lõunõ-Eestin, valisi tä ehitämises säändse plaaniga sanna, midä om Vana Võromaal tettü.
Allikas: Skamet OÜ
Kui aga tahetakse kraanist sooja, s.o. pesemiseks vajaliku temperatuuriga vett, peab avama ventiilid 1 ja 2 ning kuum vesi tuleb torude E ja O kaudu alumisse torukolmikusse P, ventiili 1 kaudu tuleb samaaegselt samasse kolmikusse külm vesi. Kolmikus segunevad kuum ja külm vesi ning kraanist 3 saab vajaliku temperatuuriga vett.
Kui soovitakse pesta dušši all, tuleb sulgeda kraan 3, avada ventiilid 1 ja 2. Kuum vesi surutakse toru E kaudu ülemisse kolmikusse K ja külm vesi toru O kaudu samasse kolmikusse, kus toimub nende segunemine. Vajaliku temperatuuriga vesi voolab toru M kaudu dušisõela.
Allikas ja fotod: Hinokad.eu
Hino sügisel valminud suitsusauna kerise tegi Toomas ise. See oli tal esimene kerisetegu ja esimene pottsepatöö üldse:
Inimesed küsivad, et kas kivid on mere äärest ja oja põhjast. Kivi ei tohi olla kirju, erinevate mineraalidega, sest need paisuvad erinevalt. Ühtlane kivi, on ka valget kvartskivi. Mustad, lihvitud kivid. Keris sai tehtud tunde järgi, pealt tihedam, et leek läbi ei tuleks. Tuli veel tihendada kerist. Keris on ilma kastita, kaks külge on vastu müüri. Tellist on alla pandud. Saviks on kasutatud Kunda savi, sai tehtud püdel mass, käega tegin kerise tagant palgiosa kokku, lage sai teha saviga. Põleb puust kehvemini.
Toomas siis nutitas, kuidas seda kerist teha. Ta oli kuulnud küll, et tuleb puidust šabloon teha ja või liivast keriseaugu jaoks kuhi teha, kuhu siis kivid pääle laotakse, aga need kõik olid vaid jutud. Näinud ta seda tegemist ise ei olnud ja internetiavarustes tuhnimine ka selgust ei andnud. Oli küll erinevaid pottseppade foorumeid ja postitusi, aga suitsusauna kerisest polnud kuskil suurt midagi…
Ja tuligi siis asjaga peale hakata. Kõigepealt šabloon-puidust, plastik-klaasist ja makroflexist…
Allikas ja pildid: MTÜ Vanamaja
Alljärgnev on kokkuvõte 1998. aastal teostatud uurimustööst “Palkmajaehitustraditsioonide uurimine ja taaselustamine”
Arvatakse, et esimesed ristpalkehitused Eestis on ehitatud vähemalt 2000 aastat tagasi. Oletatakse, et eestlased said ehitusoskused balti hõimudelt, nende keelest pärinevat ka sõnad kirves ja sein.
Maailma vanimaks säilinud palkehitiseks peetakse 6. sajandil Jaapanis ehitatud pühakoda. Pühakojad ongi tihti kõige kauem ajale vastu pidanud: Norra puukirikud, Soome Püha Hendriku palvemaja Kokemäel (1600. a.), Eestis Ruhnu kirik (1643. a.).
Ehituseks sobivad puuliigid on mänd, kuusk, haab. Palgid peavad olema sirged, väikse koondega, tüve kahjustusteta. Elumaja ehituseks peaks palgi peenema otsa läbimõõt olema üle 20, sauna puhul üle 18 cm.
Ehituspalgid tuleb varuda talvel, kui puu on “surnud”, seda teati juba Vanas-Roomas (Ceasari arhitekt Vitruvius). Olenevalt talve tugevusest võib see aeg olla nii detsember, jaanuar, veebruar kui ka märts. Üldiselt arvatakse, et puu raiumine peab toimuma vanal kuul. Kõige soodsamaks peetakse vanakuu viimast veerandit.
Lühikirjeldus: KVISi kohakataloogi tekst: Leht 36X47 cm, tušš.
7 üksikjoonist: 1) Lagedi sauna eestvaade 2) Lagedi sauna otsavaade 3) sama sauna pikilõige 4) sama sauna ristlõige 5) sama sauna põhiplaan 6) sama sauna ahi 7) aken? Topo.
Ambla kihelkond Karkuse küla Lagedi talu.
Kunstnik Marta Püümann, 1924
Kommentaar: EJ 21. ERMi stipendiaadi Marta Püümanni joonised ehitustest Ambla kihelkonnas 1924.a. 5 lehte 36×47 cm. Hind kr. Etn. jooniste päevik nr 21. Katalooginud 10.05.33.a. K.Moor
Tüüp/tehnika: pilt
Kollektsioonid: Eesti Rahva Muuseum: Etnograafilised joonised
Lühikirjeldus: KVISi kohakataloogi tekst: Leht 30×21 cm, tušš.
2 üksikjoonist: 1) sauna põhiplaan, M 1:50, 2) sauna läbilõige.
Saun kuulus külakoolile. Torma khk Lohusuu vald Reastvere küla = Jõgeva raj Sadala k/n Joonestas Erika Järvekülg, 1969.a
Kommentaar: EJ 290. Järvekülg, Erika joonistused Laiuse ja Torma kihelkondade ehitustest. 46 lehte, 61 üksikjoonist. Etnograafiliste jooniste päevik 1969.a. Katalooginud 1970.a. veebruaris M. Kask.
Tüüp/tehnika: pilt
Kollektsioonid: Eesti Rahva Muuseum: Etnograafilised joonised
Lühikirjeldus: KVISi kohakataloogi tekst: Leht 42×29,6 cm, koloreeritud tušš.
3 üksikjoonist: 1) sauna põhiplaan. Mõõt 1:50. 2) sauna pikilõige, 3) sauna ristilõige.
Haljala khk Palmse vald Sagadi küla Miku talu.
Joonistas Matti Ruljand, Hillar Jaanus, 1960.a
Kommentaar: EJ 219. Matti Ruljandi ja Hillar Jaanuse joonised Ambla, Haljala, Harju-Jaani, Helme, Iisaku, Jõhvi Kadrina, Kambja, Karula, Kuusalu, Lüganuse, Otepää, Põlva, Rõuge, Sangaste, Urvaste, Vastseliina. Vaivara, Viru-Jaagupi, Viru-Nigula, Väike-Maarja kihelkondade ja Läti NSV Uumuli mõisa ehitustest, sepatööst, mööblist, valgustusest, põllundusest ja toidumajandusest 1960.a. suvel. 261 lehte. Kirjeldus vt EA 78 lk 58-317. Etnograafiliste jooniste päevik 1960.a. novembris H. Haljaste.
Tüüp/tehnika: pilt
Kollektsioonid: Eesti Rahva Muuseum: Etnograafilised joonised
Lühikirjeldus: KVISi kohakataloogi tekst: Leht 30×21 cm, tušš.
3 üksikjoonist: 1) suitsusauna põhiplaan. M 1:50, 2) keris, 3) sauna aknad.
Ehit. 1898.a Laudkatus ja põrand. Esik laeta. Saunal palklagi. Lahtise kerisega suitsusaun. Suitsuauk on ühenduses puukorstnaga.
Laiuse khk Laiuse-Tähkvere vald Reastvere küla Hansu-Märdi talu = Jõgeva raj Sadala k/n Joonestas Taivo Toomemets, 1969.a.
Kommentaar: EJ 288. Toivo Toomemetsa joonised Laiuse ja Torma kihelkonna ehitustest (saunad, sepikojad, veski). 38 lehte., 71 üksikjoonist. Etnograafiliste jooniste päevik 1969.a. Katalooginud 1970.a. jaanuaris M. Kask.
Tüüp/tehnika: pilt
Kollektsioonid: Eesti Rahva Muuseum: Etnograafilised joonised
Allikas: InKodu.ee
Kui soovid oma saunale anda omapärase stiilse välimuse, siis kasuta saunalava ning sauna seinte ja lagede viimistlemiseks Saunapeitsi. Antud peits on lahustibaasiline peits. Tänu vaigu- ja linaõlisisaldusele peab antud peits ka karmides saunatingimustes hästi vastu.
Eeltöötlus: Puhasta vanad viimistletavad pinnad kõigepealt lakkidest ja muudest eemaldatavatest ainetest. Puhasta järele jäänud pind lihvpaberiga ja eemalda lihvtolm.
Kasutamisjuhend: Ei lahjendata. Loksuta hoolikalt enne kasutamist. Saunapeitsi kantakse peale pintsli või puuvillase lapiga. Eemalda liigne peits 1 – 2 minuti pärast puhta puuvillase lapiga. Et saavutada tumedam ja vastupidavam pind, töötle puitpinda 2 korda. Vajadusel teosta õrn vahelihv enne teise peitsi kihi pealekandmist.
Viimistle peitsitud saunalava 3 tunni pärast Amello Saunalava Immutusainega ning sauna seinad ja laed Amello Puiduõliga.
Toonid: suitsusauna must, tamm
Saunapeitsiga on võimalik anda uuele haava- või lepapuidule omapärane tume välimus. Ühtlasi on võimalik Saunapeitsiga üle viimistleda vanemad saunapinnad andes neile stiilse värske välimuse.
