«Number üks on saunas ikkagi see, et kui leil tuleb ühe sahmakana, siis vihaga saab sooja õhu segi lüüa, et saunaruum läheks ühtlaselt kuumaks,» ütleb Saunamaa peremees Erki Pehter.
«Teine asi on inimese tervis. Vihtlemine kiirendab vereringet, on hea massaaž, pehmendab lihaseid ja vanasti, kui pärast sauna ei pestudki ennast, siis viht kraapis mustuse lahti,» lisab Erki.
Juunikuu ajakirjas Oma Maitse sisaldab “külaskäiku” Haanjamaale.
Artiklis kirjutatakse Mooska talu suitsusaunast, seal valminud lihast ja päranditurismist koos ehedate maitsekirjeldustega. Loomulikult ei puudu ka pildimaterjal.
Piilu poelettidel ajakirja vahele!
Väljavõte Contra blogist:
“Finiš Mooska talus, Veerojade juures, kohe suitsusauna, Eda tegi suurepärase vihtlemise savi ja meega ja mida ta sinna veel lisas, igatahes lihased said mõnusaks küll.”
Kevad ja jääminek tähendab rannarahva jaoks seda, et jääräim on hakanud liikuma ning aeg on paat tõrvata ja merele minna. Enne sõda olid kuulsad räimepüüdjad Vormsi rannarootslased, kuid nüüd leiab nende räimepüügipaadi ruubi üksnes Rannarootsi muuseumist Haapsalus.
Rannarootsi muuseumis asub ka taastatud 1920ndatest pärit saunamõõtu suitsuahi, millega kohalikud naised oskavad suurepärast suitsuräime valmistada. “Tagaseinas olevat olnud luuk, kust müüdi valmistoodangut,” rääkis suitsusauna varasemast kasutusest muuseumi töötaja Anu Raagma.
Maahommikut on võimalik järelevaadata internetist: etv.err.ee
Metsast oma käega marjade ja seente noppimine, maa sees liha küpsetamine või keskaegses olustikus idandatud mungamunade mekkimine on need, mida Kagu-Eestis välismaalastele pakutakse.
Selleks et piiri tagant tulnud turistid leiaksid toredad talud ja nende põnevad tegevused üles, otsustati koonduda Võru- ja Setumaa Toidutee nime taha.
“Meil on omanäolised talud ja tooted, aga väiketalud üksi ei suuda eripalgelisi pakkumisi välisturul müüa,” räägib toidutee eestvedaja Eda Veeroja.
Lõunaeestlase jaoks pole suitsusaun pelgalt pesemise koht ega suur lihasuitsutamise ahi, vaid pikk traditsioon.
Uusi suitsusaunasid on Lõuna-Eestis hakanud kerkima viimased kümme aastat. Enne seda jõudis nii mõnigi peremees oma arhailisele saunale korstna panna ja seda hiljem kahetseda, vahendas “Aktuaalne kaamera. Nädal”.
Vaese mehe saun on taas au sisse tõusnud ning valmistub UNESCO maailma kultuuripärandi komitees laineid lööma.
Idee viia suitsusaun UNESCO-sse sündis Mooska talus Haanjamaal. Lihavõtte-eelsel nädalalõpul käis usin sauna ettevalmistamine lihasuitsutamiseks.
“No mis Lihavõtted need on ilma saunas suitsutatud lihata. Need poleks ju mingid Lihavõtted,” ütles talu perenaine Eda Veeroja.
Teadaolevalt asub Mooskas ka Eesti esimene spetsiaalselt lihasuitsutamiseks ehitatud saun – kaasaegne anekdoot euroopaliidustunud Eestis. Sinna mahub korraga kolmsada kilo soolatud siga.
Vaata edasi videost siit!
Tere kallist pühapäeva!
Lihavõtte suitsuliha on valmis ja jahtumas. Kellel suu vett jooksma hakkas – palun andke endast märku ja tulge meile Mooska tallu külla!
Videopildidis uudistamiseks on võimalik vaadata “Aktuaalse kaamera. Nädalat”, mis käis külas liha sauna panemise aegu.
Kultuuriminister Rein Lang allkirjastas täna taotluse, millega Eesti esitab võrokeste suitsusaunakombestiku UNESCO vaimse pärandi esindusnimekirja. Selle nimekirja eesmärk on tutvustada põlvest põlve edasi antud teadmisi, oskusi, kombeid ja tavasid, mida kogukonnad tänapäeval tähtsaks peavad ja mille püsimajäämise eest nad hea seisavad. Suitsusaunatava kandmine esindusnimekirja otsustatakse 2014. aasta lõpus.
Taotluse ettevalmistamises osalenud Mooska talu perenaine Eda Veeroja ütles, et suitsusaun koos saunakommetega on Võromaa talupere eluringi loomulik osa. „Suitsusaun on võrokesele paik, kus saavad puhtaks nii ihu kui hing.
Saunaskäiguga on meie kandis seotud rikkalik ja omanäoline kombestik, mis hõlmab lisaks saunas käimise kommetele ka sauna kütmise, saunavihtade tegemise ning sauna ehitamise oskusi. Samuti teadmisi saunas ravitsemise ja liha suitsutamise kohta. See kõik on üks osa võrokeseks olemisest,” märkis Veeroja.
Meie sündmust iseloomustavad kõige paremini sõnad ‘lihtsus’ ja ‘loomulikkus’. Suitsusaunas käimine on mitmetes Haanimaa peredes tänaseni loomulik elu osa. Igal saunal on oma lugu ja omad traditsioonid. Jagame ning tutvustame meie külalistele seda väärtuslikku, mis meil on.
Haanimaa suitsusaunanädal on mõeldud eelkõige inimestele, kes soovivad aja maha võtta ja kulgeda loomulikult. Mõelda hetkeks olulistele asjadele ja tegeleda ‘päris’ eluga.
Saunapäeval on saunalised kaasatud kõikidesse tegevustesse, mida tuleb ühel saunapäeval teha: puude tassimine, sauna kütmine, vee tassimine… Koos tehakse väiksemaid talutöid, valmistatakse lõuna- ja õhtusööki. Ühesõnaga veedetakse üks loomulik päev Haanjamaal.
Lisaks saunale on oluline roll ka traditsioonilisel pärimusmuusikal ja käsitööl, mis on osa sellest nädalast. Samuti toimuvad erinevad õpitoad, mis on tihedalt seotud suitsusauna ja loomuliku eluviisiga.
Kõik inimesed, kes soovivad osa saada meie sündmusest, tulge meile külla!
Õnneks või kahjuks oli suurem osa inimesi juba päris süldid. Isegi finišisirgel pandi jalgu nii imelikult üksteise ette, et toimus mitmeid kukkumisi. Neli tundi ja kaheksa minutit peale starti libisesin finišikaare alt läbi. 5400-ndalt kohalt suutsin ennast suruda 1680 peale. Esimese korra kohta enda arvates täitsa viisakas tulemus.
Kuna Setu oli meil autoga juba vastas ja lõpetasime kõik enam-vähem üheaegselt, saime kohe Arulasse sauna sõita. Korralikult köetud suitsusaun koos jääauguga, peale Tartu Maratoni, on üks paremaid asju, mida ma ette oskan kujutada. Hea meelega jääkski sinna vedelema. Selle eest suur tänu taas kord Ruusa pererahvale ja Setule muidugi ka.
Järgmisena ootab juba Haanja Maraton, mis kuuldavasti pidi Tartu Maratonist kordades lahedam olema. No näis.
Täispikka maratonielamuse kohta saate lugeda siit: tiitt.blogspot.com