Menu
Cart

VÕRO KIIL

Võro kiil om soomõ-ugri kiili õdagumeresoomõ lõunarühmä kiil. Võro keele lähkümbäq sugulasõq ommaq tõõsõq lõunaeesti keeleq, eesti kiil, liivi ja vad’a kiil. Võro kiilt või pitäq Eesti põlitsõs piirkundlidsõs keeles vai regionaalkeeles. Tõisi arvamiisi perrä om võrokõisi kiil lõunaeesti keele vai eesti keele lõunaeesti murdõrühmä vai päämurdõ Võro murrõq. Võro kiil om lõunaeesti keelist kõgõ suurõmb, täl om umbõs 70 000 kõnõlõjat põhilidsõlt Lõuna-Eestin, vanal Võromaal, mink ala käü parhillanõ Võro ja Põlva maakund ni osa Tarto ja Valga maakunnast (Karula, Harglõ, Urvastõ, Rõugõ, Kanepi, Põlva, Räpinä ja Vahtsõliina kihlkund). Küländ hulga võro keele mõistjit om seo ilma aigo ka Tarton, Talliinan ja muial Eestin.

Allikas: Wikipedia

mooska vihategu

Päiv poisikõnõ käü umma korgõt kaari!

0

mooska vihategu

Päiv poisikõnõ käü umma korgõt kaari!

Suvinõ lämmi ja kuiv om Võromaal olnu joba mai algusõst pääle a kalendri perrä nakkas suvi nelläpäävä, 21. juunil kell 10:07.
Päiv poisikõnõ om uma kõgõ korgõmbah kaarih 20. juunist kolm üüpäivä 22. juunini 2018. Timahava om käänüaig kasuja kuuga.

Suvõ algust pühitsemi keväjä lõpu sannaga 20. juunil, õdag inne käänupäivä. Suvitsõ käänüao sanna kutsumi uma esä, esäesä ja esäesäesä, et tennädä keväjä iist, esäde tarkusõ, julgusõ ni õnnõ iist. Suvitsõ käänüao sanna kütetäs säitsme erimädse puuga, silmä mõsu vesi tuuas säitsmest lättest ja viht tetäs väeskest kõost. Sannah higistadas vällä keväjäne väiv, iho ja hing saava rõõmsas ja kerges. Pühi! Suvi!

2018 Eda Mooska vihateguKäänüpääväl (21. juuni) heräne võrksalt, innemb päivä. Tuu tähendäs kell 4 hummogu ?. Võta linnupetet, kae päävä kasomist, tennä loodust ja luujat, mõsõ silmä kastõga. Kõnõla ummi huunidõ, puudõ, kasvõ ja pudulojustega, tennä ja õnnista. Vii kõokõsõ tarõ nukka ja kaitõs panõ siiä-sinnä punast villast langa vai pihlaoss. Päävapääle käü pääväperi tsõõr ümbe ummi maiõ, tennä põldu, nurmõ, mõtsa, maad ja vett. Hoia sannah saadu pühä ja rõõm hengeh. Kõik päävä korgõmbal aol korjatu kasvu ja köüdetü viha omma tervüses, väega! Timahava omma kõo ja tammõ lehe täüs kasunu, linnah lõhmusõ joba häitsese. Vihateo aig om käeh.
Pääväl korja kasvõ, kiigu, tsuklõ, juu lättevett, kallista puid ja ummi kalleid!
Õdagu tii tsillukõnõ tuli kõgõ parembidest puiest orgo, varju.
Kae tuld, mis pääväle toes om. Korja tulõst lämmind ja valgust aasta tõõsõ poolõ pümmes ja külmäs aos. Kõnni ümbre tulõ ja palota vana viha.
Maka kats lühkut üüd väläh, korgõ valgõ taiva all!

Ja sis om viil paar päivä innemb ku Jaanipäävä ja jaanitulõ möll ja trall pääle nakkas!

Viljakat suvvõ!

Mooska talu perenaine Eda

 

 

 

Sannanätäl 10.-13.08.2017

0

Ja hummõn joba omagi sannanätäl käeh!

Vihtlõmise tüütare om täüs ja ummilõ sannaperrile teemi tuusama sügüse.
Kerese praavitamise tüütarrõ mahus viil – tulkõ Hämkoti riidi…

Kõik olõti oodõtu riidi õdagu kontserdile Plaksi külla Tuulepesä tallo kell 19
Anu Tauli, Tarmo Noormaad, Mari Kalkunit, Tõnis Viidut ja sannah sündünü helüsid kullõma.

Puulpääva olõmi kõik sannah. Kiä umah, kiä küläpääl.
Uma rahvas või tulla kella 14 Marnet Peelo manu Tuuka küllä Tiigi tallo.
A andkõ mullõ tiidä, kui tulijit om.

Pühäüäävä omma Krista ja Silver Näkk ette valmistanu põnõva sannu kaemise. Algus kell 11 Suurõ Munamäe alt parklast. Sõidõtas ummi autodõga ja kulus umbõs 3 tundi.

Näemi jälki pia ja mõnusat sannanädälit!

Kae perrä!

Suidsusannapäiv tulõ märdikuu 27. pääväl Pokumaal

0

Seosügüsene Vana-Võromaa suidsusannapäiv tulõ 27. novembril (nelläpäiv) Pokumaal alostusega kell 14.

Päävä sissejuhatusõs kaijas, kuis sanna kütmine käü ja alostusõs kõnõldas, miä aastaga joosul om sanna-asjun sündünü vai toimõ saanu. Edesi arotami, kuimuudu Vana-Võromaa latsile mi suidsusannakombit latsiaian/koolin tutvas tetä. Suurõl jaol latsil ei olõ kotun egä perren suidsusanna, a teedä võinu nä iks, määne tuu sann om, midä sanna man tetäs, kuimuudu sannan käüdäs ja kuis omma kombõ. Kutsumi oppajid kullõma ja märgutama, a muiduki võiva tulla kõik huviliidse, kinkalõ suidsusann ja sannakombõ kõrda läävä.

Pääle sannajuttõ kõnelemist ja arotust mindas iks sanna kah.

Kae täpsämbalt: KUTSÕ JA PÄÄVÄKAVA

Määnestki massu osaliisi käest ei taheta. Sanna-asja tulõ hindäst üten võtta, sannajuuk kah. Egä tulõja või arotuse manu tsäilavva pääle veidükese midägi kotost umatettüt üten võtta.

Sannapäävä pedämist kõrraldas Vana-Võromaa suidsusanna kuuntüükogo, toetase Vana Võromaa kultuuriprogramm, Pokumaa, Võro Selts VKKF, MTÜ Sann ja Süük.

Sannapääväst osavõtmisest pallõmi ette teedä anda ildamba 20. novembris Külli Eichenbaumile: kylli.eichenbaum@gmail.com vai tel 56611924

tuhkapaiv

Tuhkapäiv

, ,

tuhkapaivTuhapäävä heräni varra ja nakasi kraamma.

Iks viil pehme lämmä ilma. Esiki linnumajal omma jääpurigu 🙂

Peräst leongit sai Hämsä kõrtsih söögitii ettevõtjidega kokko.

Ulvi oll tennü hää süämidega supi ja karaski – kõlvas tuhakkoogis külh.

Õdagu kraamse mõttid ja säädse keväjädse kalendriga tegemiisi ritta.

 

Varra magama!!!

Tasuta Piksepühä kontsert Haanihn

0

Piksepühä um Pikse-esä meelehnpidämise ja avvostamise pühä. Pühä Pikne heränes üles umast puhkamisest Võhandu jõõst, selle tulõ tedä kohnki Pikse puult putut kotussõhn terehtä ja anniga meelehn pitäq.

Vanõmbal aol loeti viil mano piksepalvõq.Piksepühä tege talvõ poolõs. Tarbõpuu piät olõma raot. Puul eläjäsüüki piat viil alalõ olõma. Lõpõtadas arq ketramine niq alostõdas kanga kudamisega. Alostadas lugunädälide lugõmist.

 

Piksepühä pidämine Haanihn pühäpäävä, 3. veebruaril

8.00 Kaudimäel Päävä terehtämine ütehn ülepannivatsku küdsämisõga

10.00 Vaskna lättide man Piksega iihnoleva aastaga viläkasvatamise lepingu tegemine

17.00 Kontsert Haani rahvamajahn:

Pilli mängva ja laulva:

Margus Põldsepp- lõõtspilliq, laul

Ruslan Trochynskyi- tromboon, duduk, laul

Päält kontsõrti tands

 

Kogo programm um tasuta.

Kõik huvilisõq um oodet,

 

Kõrraldaja Haanimiihhi Nõvvokoda

Kontakt 5087759

MOOSKA: Savvusann om rahva tohtri

Savvusann om rahva tohtri

, , , 0

MOOSKA: Savvusann om rahva tohtriVanastõ oll’ savvusann võrokõisi päämine tohtõrdamisõ kotus. Sannah tohtõrdamisõ kuntsõ om uurnu ja pruuvnu Linnu Mare, kiä olõ-i esi võrokõnõ, a eläs joba aastit Võromaal Ruusmäe küläh Hurda taloh. Sannah tohtõrdamisõst kõnõl’tä suitsusannapääväl Ruusal.

«Mi tulli perrega taaha Põh’a-Eestist ja es olõ sanna inne uma silmäga nännü, a vana pernaanõ and’ mullõ edesi uma tiidmise ja külä päält jaeti kah,» ütel’ Linnu Mare. «Sannah ravitsõmisõ mõistminõ andaski edesi põlvõst põlvõ, imält tütrele, esält pojalõ.»

Lasta-i inämb sannah aadrit, panta-i kuppõ, ei mõsta koolnuid, kõnõlõmalda sääl latsi ilmalõtuumisõst.

Ummõhtõ om alalõ mitmõsugumaidsi ravitsõmiisi ja tallituisi, midä viil parhillaki sannah toimõndõdas.

Savvusann olõ-i nii väega seebitämise kotus, a inämb lõunõvõtmisõ ja märgotamisõ kotus, koh olõmisõs piät aigu võtma.

Kae perrä!

UMA LEHT: Mooska suitsuliha suitsusaun

Edimäne sann õnnõ liha suitsutamises

0

UMA LEHT: Mooska suitsuliha suitsusaunNädälivaihtusõl saiva Haani vallan Mooska turismitalon pistü vahtsõ savvusanna saina: taast tulõ edimä ne sann, kon pererahvas nakkas õnnõ lihha suitsutama, mitte hinnäst mõskma.

Turismitalo pidäjä Veeroja Eda üteï, et sääne om ainukõnõ võimalus saia Veterinaar- ja söögiammõdi käest luba sannan suitsutadu liha edesi müümises.

Sanna ehitämine mass 10 000 euro ümbre, mano tulõ külmküük liha hoitmisõs. Ettevõtmist tugõ ka PRIA Leader programm.

Eda luut, et edimädse laari lihha saa sanna savvuma panda joba Jaanipäävä aigu.

Allikas: Uma Leht, Nummõr’ 259, Piimäkuu 12. päiv.

Mi uma savvusann. Autor: Epp Margna

Suidsusanna-raamat

,

Mi uma savvusann. Autor: Epp MargnaNo om olõman kirriv, hulga pilte ja põh’aligu seletüsega raamat vana Võromaa suidsusanna kotsilõ – «Mi uma savvusann».

Raamatun om 24 perre suidsusanna-lugu päämidselt vanalt Võromaalt, mõni sekkä Setomaalt.

Päält tuu om juttu ütest esierälidsest vanõmbat sorti sannatüübist – kooba-sannast. Raamatun om suidsusanna kütmise, vihategemise ja sannan käümise oppus.

Juttu tuust, midä vanastõ sannan tetti ja midä seo ilma aigu tetäs. Mano om pantu rahvasuust kor’atuid tarkusõterri ja mõistatuisi savvusanna kotsilõ. Põh’aligult opatas, kuis sannan lihha suidsuta.

Viil om raamatuhe kokko kor’at võrokõisi juttõ savvusannan juhtunuist esieräliidsist as’ost.

Küläliisi jaos om päätükk «Savvusann ku turistõmeelütüs»: saa teedä, mändse turismitalo suidsusanna pakva, midä turisti suidsusanna man kõgõ inämb hindasõ ja mändsit sannakombit tulõsi näile kõgõ inne opada.

Inne savvusanna-raamadu tegemist uursõ kunstnik Margna Epp üten fotograafi Kalve Toomassõga aastit vana Võromaa suidsusannu, mõõtsõ ja tekk’ pilti inämb ku 200 sannast.

Margna Epp omgi sanna-raamadu kokko säädnü. Sanna-küsümüsen and’ kõgõ inämb nõvvo Elleri Kalle. Sannapildi omma tennü fotokunstnigu Kalve Toomas ja Lauritsa Piitre.

Raamadu välläandja om Võro Selts VKKF. Raamadu kokkopandmist ja trükmist omma tugõnu MTÜ Hinokad, kultuuriministeeriüm «Vana Võromaa kultuuriprogrammist», Eesti Kultuurkapitaal, Piiriveere Liidri LEADER-programmist, Võro instituut.

Lehekuu 17. pääväl kell 15 om Räpinäl keskkunna-ammõdi majan (Kalevi 1A) raamadu vällänäütämine. Inne vällänäütämist, kellä 13 aigu, tulõ saman paigan kokko võrokõisi tsõõriklaud, kon kõnõldas vana Võromaa savvusannakombidõ püsümisest ja UNESCO esindüsnimekirja päsemises plaanõ tegemisest. Tsõõriklavva ümbre ja raamadukaejatsilõ omma oodõdu kõik, kinkalõ savvusannu teema huvvi pakk.

Tulkõ Võromaa süüke tegemise oppusele!

0

Edimäst kõrda saami’ kokku 15. mail Võromaa kutsehariduskeskuse köögih.

Kõnõlami Võromaa süüke aoluust ja sõs pruuvimi naid perrä tetä. Kaemi ka, kuis täämbädsel pääväl noidsammu süüke vahtsõst lavvale tuvva.

Teemi aia- ja teräviläsüüke, liha ja kala, magussüüke, kimmähe omma’ lavva pääl ka kanõbi- ja tatregujahu, suurma’, läätse’ ja tõõsõ’ aoluulidse Võromaa toidu’.

Märgotami, mis om ütist aoluulidse Võromaa ja pallo kitet Põhjala köögil ja kas mi võimi kõnõlda eräle ka Võromaa köögist.

Oppust vidä iist Silvi Pihlakas, appi tulõva ka Triinu ja Kadri Piiri köögist.

Sjoo oppus võisi olla hää algus Võromaa söögi tsõõriklavvale, et üteh märgota, kuimuudu Võro küüki esile tõsta, umast kraamist hääd süüki tetä, külälisile tutvusta ja söögikotussile kah miilde tuleta, et om ka muid süüke ku kotlet, snitsli vai seljanka (esiki ku na kõik väega hää omma’).

Oppus om massulda, nime saat kirja panda puutri tiil: merle.vilson@vkhk.ee või ku kõlistat: 785 0818 , 5667 0850

Ammõtlik jutt üteh täpse kavaga om kirä sabah.

Load More