Saun – pesemiseks, aga mitte ainult

Allikas: Äripäev
Foto: Erik Prozes

Saun ei ole olnud kunagi eestlaste jaoks pelgalt pesemise koht. Saunas sünnitati, püüti leevendust saada haigustele ning pehmendada väsitavast päevatööst kangeks jäänud lihaseid. Alles siis tuli ihuharimine.

Kuigi saunaskäimise põhieesmärkideks on puhtuse ja heaolutunde saavutamine, on väga tähtsal kohal arvestades kliimat karastamine.

OÜs Võru Arst töötava Ulvi Raidi sõnul ei ole saunamõnude nautimise sagedusel tähtsust. “See on täiesti individuaalne. Pealegi, mõni inimene ei armasta üldse sauna. Kui tervis on korras, võib iga päev saunas käia,” selgitab Raid.

Esimene sõna, mis ühe õige saunaga meenub, on leil. Leilist sõltub sauna atmosfääris kõik: temperatuur ja õhuniiskus. Ühele keskmisele saunalisele on meeldivaks temperatuuriks 80-90 kraadi.

Kõrge temperatuur tõstab naha temperatuuri 39 kraadini, siseorganite temperatuur on 37 kraadi lähedal. Kehas kiireneb vereringlus ning hingamine tiheneb, higistamine suureneb.

Saunaline peab hakkama higistama. Higi hulk võib tõusta ühe kuni nelja liitrini tunnis. Mida kuivem on leil, seda intensiivsemaks muutub higistamine, isegi siis, kui higipisaraid nahal pole. Kui aga leil on väga niiske, on higistamine takistatud ning võib tekkida kuumarabandus.

Saun soojendab ja puhastab nahka. Samuti on ta rahustava toimega, annab hea une, leevendab lihaspingeid ja maandab vaimset pinget. Saun ei sea nautlejatele piiranguid: üksi või mitmekesi.

Saun võib olla tervendaja. Mõningaid haigusi võib ta leevendada, näiteks astmat, bronhiiti, liigeste jäikust, seljavalusid. Vastunäidustatud on aga gripi, nahapõletike, muljumishaavade, äkiliste seljavalude ja traumade korral, sest neil juhtumitel hakkab paranemine venima.

Saun koormab südant ja paneb vere kiiremini ringlema, sageneb hingamine.

Saun on organismile kui bioloogiline stressor, mis kutsub organismis esile väga palju hormonaalseid muudatusi. Lõõgastuse tunne tekib alles pärast, kui organism on stressiseisundi üle elanud.

Soolasaun

• Temperatuur: toatemperatuuri lähedaneMõju: mõeldud eelkõige valutavatele liigestele, mille valu muutub väiksemaks, ja nahale, mis muutub pärast soolateraapiat siidpehmeks. Soola toimel nahk puhastub, taastub, nooreneb ning niiskub. Sool stimuleerib immuunsüsteemi, viies välja jääkained.
• Soovitatav: suitsetajaile või tolmuse tööga tegelevatele inimestele, et vältida krooniliste haiguste kujunemist. Efektiivne kopsuhaiguste ja allergiliste nahapõletike korral. Aitab neid, keda vaevavad krooniliste hingamisteede haigused, sealhulgas astma, krooniline bronhiit, krooniline põskkoopapõletik, krooniline nohu või krooniline kurgumandlite põletik.

• Seansi pikkus: kuni tund

Rahvameditsiinis tuntud ravim on sool. Selles saunas tuleb end meresoolaga kokku hõõruda, mis toimib koorivalt ja eemalduvad surnud naharakud. Soola toimel nahk puhastub, taastub, nooreneb ning niiskub piisavalt.

Soojal kivi toolil istudes algab higistamine. Sellega avanevad nahapoorid ning veresooned laienevad. Paraneb verevarustus ja tursed vähenevad. Saunale on iseloomulik toatemperatuurile lähedane temperatuur. Tõeline pärl neile, kes ei armasta kuumust. Ühe seansi pikkus võib olla kuni üks tund.

Aurusaun

• Temperatuur: 43-46 kraadi, õhuniiskus 100%
• Mõju: naha aurutamine aitab vabaneda argipingetest, lõdvestuda ja taastuda. Leevendab lihaspingeid ning kuiva ja pragunenud nahka. Hävitab bakterid ja viirused. Võib kombineerida paljude ilu- ja naha noorendamisega seotud hooldustega. Soojus ja niiskus intensiivistavad protseduuri mõju organismis.
• Soovitatav: nahaprobleemide, unehäirete, hingamisteede vaevuste vastu
  Vastunäidustatud: südame- ja kopsuhaigetele
• Seansi kestus: 10-30 minutit

Aurusaun on mugavamaid viise, kuidas vabaneda kehasse kogunenud mürkidest, sest kuumus kiirendab kehas toimuvaid keemilisi protsesse. Saun on nahka puhastava toimega, kuna kuumuse käes naha poorid avanevad, surnud rakud eemalduvad koos mustusega ning seetõttu paraneb ka naha jume, tekstuur ja elastsus.

Aroomisaun

• Mõju: tõstab tuju ning aitab leevendada haiguseid ja lõõgastab, lõhnu haistes ainevahetus ja immuunsüsteem ergastuvad, saun toidab nahka ja vabastab pingetest, lõdvestab hingamisteid. Mõju sõltub õlist, on ergutavaid ja rahustavaid, samuti ravivaid õlisid.

Lõhnad hoiavad endas salapäraseid ja mitmetähenduslikke sõnumeid. Aroomisauna erilisus on, et tervist tugevdatakse taimedest ja ürtidest saadud looduslikke eeterlikke õlisid kasutades. Lõhna sissehingamisel töötleb neid aju piirkond, mis kontrollib emotsioone. Teine viis, kuidas aroom saunalisele mõjub, on imendumine naha kaudu verre, avaldades füsioloogilist mõju.

Tavaliselt lahjendatakse kaheksa tilka õli leilivette või tilgutatakse lavale või põrandale. Õigete vahekordade puhul saab saunaline tõelise elamuse osaliseks.

Leilisaun

• Temperatuur: tervislik on 75-80 kraadi, õhuniiskus 40-60%
• Mõju: kuuma ja külma etapi vahetudes organism karastub, paraneb ainevahetus ja lihased vabanevad pingest, intensiivistub sisenõrenäärmete talitus ja organismi kaitsevõime paraneb. Veresoonte laienemine parandab südame verevarustust, kuum õhk laiendab nahas olevaid veresooni, avab higipoorid, saun alandab vererõhku.
• Sobib: hea ravivahend neile, kel pole pärgarteriga probleeme. Kellel on probleeme veenilaiendite ja neeruhaigustega, peaks leilisauna külastuse ette võtma.
• Ei sobi: inimestele, kes ei talu kuumust, südamehaigetele, astmaatikutele ja neile, kes põevad kroonilisi kopsuhaigusi. Ägedat leilisauna ei soovitata külastada rasedatel, aga ka põletike korral. Samuti tuleks hoiduda saunast 2-4 nädalat pärast operatsiooni.

Leilisaun on levinumaid saunaliike maailmas. Õhku iseloomustab kuivus, ent samas niiskus (ligi 40-60%). Saunale on iseloomulik puitvooderdus, astmeline lava, mis võimaldab leili naudelda eri temperatuuridel, ja keris. Kuumadele kividele aeg-ajalt leili visates niisutatakse lühiajaliselt õhk. Ruumis on valitsev temperatuur 75-80 kraadi.

Et täit saunamõnu nautida, peaks soojale perioodile järgnema külm.

Infrapunasaun

• Temperatuur: madal, ca 35 kraadi
• Mõju: valguslainete kiirgus tuleb otse kehale, soojendades nahka ja selle all asuvaid kudesid sügavuti. Sellega paraneb ka naha jume ja väljanägemine, sest aitab kaasa rakkude uuenemisele. Organismist transporditakse välja jääkained ning paraneb lihaste toonus. Põletab rasva. Selle sauna eesmärk on mürgistest jääkainetest vabastamine, tselluliidi lammutamine, potentsi tõstmine. Vähendab stressi ja tugevdab immuunsussüsteemi. Kasutatakse liigesepõletike, nahahaiguste ja veresoonkonnahaiguste korral.
• Sobib: soovitatakse neile, keda vaevab krooniline väsimus, lihasevalu.
• Vastunäidustatud: neile, kellel on kunstliigesed, äge vigastus, põletik, südame- ja veresoonkonnahaigused, vere hüübimise häired, kasvajad ja suured armid.

Infrapunasaun on 21. sajandi saun. Infrapunasaun ehk IP-saun on vähe aega nõudev saunaliik, mis sobib suurepäraselt tänapäeva kiire elutempoga. Saunale on iseloomulik väga madal temperatuur, juba 35 kraadi juures hakkab higi voolama ja kolm korda intensiivsemalt kui tavalises saunas.

Infrapunakiirgus kandub nähtamatute valguslainetena kehale, sauna erilisus peitub selles, et ümbritsevat õhku ei soojendata ega auru ei kasutata ja sellisel juhul ei kuumene ka näiteks ehted. Teistest saunadest eristab IP-sauna seegi, et see ei tekita pärast seanssi väsimustunnet.
See saunaliik leiab kasutamist väga tihti spordimeditsiinis ja taastusravis. Näiteks enne treeningute alustamist soojenduseks ja pärast treeningut lõdvestuseks.

Infrapunasaun on rasvapõletava omadusega. Juues enne sauna külastamist rohkesti vett, võib põletada pooletunnise seansiga ligi 600 kilokalorit, mis on rohkem, kui sama aeg kulutada jooksmisele.

Suitsusaun

• Temperatuur: 50-70 kraadi
• Mõju: maandab pingeid ja stressi ning see juures muudab naha pehmeks ja siidiseks, sealjuures mõrkja suitsu lõhnaliseks.

Madalad laed, akendeta seinad – kes ei teaks – suitsusaun. Suitsusaun on eestaste seas olnud läbi aegade väga armastatud saunaliik. Suitsusauna ei tasuks karta ning doktor Ulvi Raid rõhutab, et suitsusaunal pole mingit vahet tavalise saunaga. “Suitsu ei tohi sees olla ja korralikult õhutatud peab olema.”

Saunale on iseloomulik korstnata suitsukeris. Kütmisel väljub küttepuudest tekkiv niiske suits ukse ja sauna konstruktsiooni tehtud õhupilude kaudu. Leilisaunast eristab suitsusauna vaid vahe kütmisel. Kütmine võtab aega 5-6 tundi, pärast seda tühjendatakse ahi sütest ja vistatakse peale esimene leil. See on selleks, et ving välja läheks. Nüüd jäetakse saun seisma tunniks ja tähtis rituaal võib alata.

Suitsusaunas on olemas nii külm kui ka soe vesi ning leili- ja pesuruum on alati koos. Kui saun on õigesti köetud, ei tohi saunalise silmad hakata vingust kipitama. Kuna õhk pole kuiv, leil pehme ja ei kõrveta, on saunalise vastupidavus väga suur. Vihtlemiseks kasutatakse kadaka-, nõgese- või kasevihtu. Orienteeriv kuumus on 50-70 kraadi juures, mis laseb mediteerides lõõgastuda ja elu üle järele mõelda. Selles saunas peab olema aega, et aeg maha võtta. Tahmaste seinte tõttu ei ole imekspandav, kui saunaline väljub sealt mustemana, kui ta sinna läks.