Saunaskäimisel on Eesti kultuuris oma aus ja kindel koht. Saunas sünniti, ravitseti haavu ja surdi, seal räägiti selgeks maailma asjad ja mõeldi elu üle järele. Tänapäevalgi on saun lõõgastav ja stressivastane teraapiavahend ning paljude terviseprobleemide puhul tõhus abiline.
Soome saun, leilisaun, aurusaun, infrapuna saun, soolasaun, suitsusaun – kõik nad puhastavad ja tervendavad kuid sõltuvalt nende erinevustest on nii elamus kui ka mõju tervisele erinev.
Allikas: Naistekas, Merle Viiding
Muistsetele eestlastele oli saun püha paik. Tänapäeval on saun saanud pigem värskenduse ja lõõgastumise kohaks. Et iga saunaskäik õnnestuks, on vaja valida õiged saunatarvikud, sobiv viht ja saunaliik. Järgnev artikkel annabki ülevaate peamistest saunaliikidest, suitsusaunast infrapunasaunani.
See on nö. sauna algvorm, kus sadu aastaid sünnitati lapsi. Lisaks usuti, et suitsusaunal on raviv toime ning saunas käimine teeb puhtaks nii ihu kui hinge.
Suitsusaunal puudub korsten ja ka vajadus selle järele. Tavaliselt sauna nurgas asuvat suitsukerist köetakse 4-5 tundi. Põlemisel tekkiv suits ei välju saunast korstna kaudu, vaid jääb esialgu ruumi sisse ning siis läheb väljub kas uksest või katuse suitsuavast. Kerise peale on asetatud pada, kust saab kuuma vett pesemiseks. Võetakse leili, viheldakse ja pestakse samas ruumis. Suitsusauna ei minda kütmise ajal, kui see on suitsu täis.
Alles siis kui saun on kuum, söed tuhaks põlenud ning üleliigne suits välja läinud, minnakse lavale ja pesema. Suitsusaunas olles peab meeles pidama, et nõgise seina vastu end ära ei määriks. Muidu võib juhtuda, et saunast tulles oled mustem, kui sinna minnes.
Allikas: Äripäev
Foto: Erik Prozes
Saun ei ole olnud kunagi eestlaste jaoks pelgalt pesemise koht. Saunas sünnitati, püüti leevendust saada haigustele ning pehmendada väsitavast päevatööst kangeks jäänud lihaseid. Alles siis tuli ihuharimine.
Kuigi saunaskäimise põhieesmärkideks on puhtuse ja heaolutunde saavutamine, on väga tähtsal kohal arvestades kliimat karastamine.
OÜs Võru Arst töötava Ulvi Raidi sõnul ei ole saunamõnude nautimise sagedusel tähtsust. “See on täiesti individuaalne. Pealegi, mõni inimene ei armasta üldse sauna. Kui tervis on korras, võib iga päev saunas käia,” selgitab Raid.
Esimene sõna, mis ühe õige saunaga meenub, on leil. Leilist sõltub sauna atmosfääris kõik: temperatuur ja õhuniiskus. Ühele keskmisele saunalisele on meeldivaks temperatuuriks 80-90 kraadi.
Kõrge temperatuur tõstab naha temperatuuri 39 kraadini, siseorganite temperatuur on 37 kraadi lähedal. Kehas kiireneb vereringlus ning hingamine tiheneb, higistamine suureneb.