Saunaskäimisel on Eesti kultuuris oma aus ja kindel koht. Saunas sünniti, ravitseti haavu ja surdi, seal räägiti selgeks maailma asjad ja mõeldi elu üle järele. Tänapäevalgi on saun lõõgastav ja stressivastane teraapiavahend ning paljude terviseprobleemide puhul tõhus abiline.
Soome saun, leilisaun, aurusaun, infrapuna saun, soolasaun, suitsusaun – kõik nad puhastavad ja tervendavad kuid sõltuvalt nende erinevustest on nii elamus kui ka mõju tervisele erinev.
Allikas: Äripäev
Foto: Erik Prozes
Saun ei ole olnud kunagi eestlaste jaoks pelgalt pesemise koht. Saunas sünnitati, püüti leevendust saada haigustele ning pehmendada väsitavast päevatööst kangeks jäänud lihaseid. Alles siis tuli ihuharimine.
Kuigi saunaskäimise põhieesmärkideks on puhtuse ja heaolutunde saavutamine, on väga tähtsal kohal arvestades kliimat karastamine.
OÜs Võru Arst töötava Ulvi Raidi sõnul ei ole saunamõnude nautimise sagedusel tähtsust. “See on täiesti individuaalne. Pealegi, mõni inimene ei armasta üldse sauna. Kui tervis on korras, võib iga päev saunas käia,” selgitab Raid.
Esimene sõna, mis ühe õige saunaga meenub, on leil. Leilist sõltub sauna atmosfääris kõik: temperatuur ja õhuniiskus. Ühele keskmisele saunalisele on meeldivaks temperatuuriks 80-90 kraadi.
Kõrge temperatuur tõstab naha temperatuuri 39 kraadini, siseorganite temperatuur on 37 kraadi lähedal. Kehas kiireneb vereringlus ning hingamine tiheneb, higistamine suureneb.