Aastalõpu saunas täituvad soovid

Saunaskäik kuulub meil kindlasti vana aasta ärasaatmiskommete hulka. Metsamoor soovitab aastalõpu viimases saunas soovida soove ja puhastuda.  

Metsamoor ehk Irje Karjus elab perega juba kuraditosin aastat Veetka talu hubases saunamajas, mis asub Kaika kandi kuplite vahel. See pere ei kiirusta uude kodumajja kolimisega, mis on juba peaaegu valmis. “Saun on meile lihtsalt nii armsaks saanud. Väga siit ära ei kipugi,” kinnitab Irje. Seega tuleb Metsamooril saunarituaale õpetada väljaspool kodu. Näiteks on ta naistelaagrites osalejaid viinud Metsamoori perepargi kõige sümpaatsematesse saunadesse, mis kuuluvad peredele ning mida üritusteks välja ei üürita.

“Eestlaste jaoks on saun alati olnud püha ja tähtis koht, seal räägitakse sageli ära kõige olulisemad jutud,” teab Metsamoor.

Ta tähtsustab saunajuttude kõrval ka toiminguid, mida seal ette võetakse. “Igast saunaskäigust võib teha erilise sündmuse. Suur vahe on sees, kas minna sinna keha või hinge kasima. Tseremooniaga saunas saab oma hinge laulma. Selleks sobivad hästi suitsusaunad, mis ongi pigem puhastumise ja rituaali paik kui pesemiskoht.”

Lauluga rituaalisauna

Vahva suitsusaun, kus Metsamoor on nii mõnigi kord saunaliste hinged helisema saanud, asub Veetka talust mõne kilomeetri kaugusel.

Selle keha- ja hingepuhastuse pühamu pani paar aastat tagasi püsti Alakonnu talu peremees Silver. Palkmaja vaadates ei aimagi kohe, et tegu on nii uue ehitisega. Palgid on pleekinud ja vanad, kunagi ümbritsesid need hoopis lauta. Osav peremees võttis hoone lahti ning pani siis uuesti kokku vanast saunast jäänud vundamendile. Kõik palgipraod on tihedalt topitud oma metsast korjatud samblaga.

Kui uks avada, hõljub ninna mõnus suitsune aroom. Leiliruumi uks, mille taga puhastumise tseremooniaid läbi viiakse, on paari aastaga poolest saadik mõnusalt nõgiseks muutunud. Lavasid on seal ruumis mitu. Korraga mahub sauna umbes 10 inimest. Kuumakartlikud saavad koha sisse võtta alumistel lavatsitel.

Küttekolde kohal on suur veepada ja selle kõrval kohe ka kivikuhjaga keris. Elektrit suitsusaunas ei ole. Küünlad on siin ainus valgusallikas.

Alakonnu talu perenaine Tea märgibki muu jutu hulgas, et mitmed saunalised on “laulu” lahti saanud tiiki tormates, kui on hämaras kopraonu otsa komistanud. Kohe sauna eest jookseb vagu, mille loom on sinna süvendanud. Kuigi ehmatus oli mõlemapoolne ja kõva, pole koprad loobunud tiigikaldas elamisest ega saunamõnude nautijad saunaskäigust.

Vaade sauna uksepakult on võrratu – kõrval lohus helgib kutsuvalt piklik tiik, selle taga mäe nõlval nagu peo peal põllud ja metsad.

Juba uksest tullakse sisse lauluga. “Laseme kõlada saunaloitsul. Sellega saab soovida nii endale kui teistele head ning tänada ka sauna või saunahaldjat.”

Metsamoor laulab näite ette. Loitsuga palub ta, et saun annaks ilukest, väekest ja arukest, ise lubab vastu tänukest.  Saunalisel peab samal ajal ka viht näpus olema. Metsamooril on sügisel ja talvel kaasas kase- või kadakavihad. “Neid kasutan vaheldumisi ning vihtlen saunalist kord külma, siis kuuma vihaga.”

Suvel käib ta saunas lilledest vihaga, millega keha mitte ei nüpeldata, vaid silitatakse. Seesugune viht nõuab, et seda lavamõnude ajal aeg-ajalt nuusutataks. Lillevihal on veel üks omapära – seda tuleb kasutada kuivalt. Muidu lähevad lilled kohe koledaks ning viht kaotab oma toime.

Leiliruum nagu Aladdini imelamp

Rituaalisaunas niisama vett kerisele ei lahmita. Metsamooril on selleks puhuks oma salakombed, millest mõningaid jagab ka meiega. Näiteks soovitab ta enne vee kerisele viskamist käed leilivette pista ning midagi soovida.

Neid soove võiks olla kaks – üks oleviku, teine tuleviku jaoks. Kui soovid lausutud, siis tuleb oma tahtmine ka sõnadega kinnitada: “Saagu nii!”

Kui see kõik tehtud, võib vee kerisele visata. “Oma soove tuleb alati öelda valju häälega, mitte küll karjudes, aga see peab kuuldav olema. Siis on täidemineku võimalus suurem,” täpsustab Metsamoor. “Naistesauna tseremooniate käigus soovitu on paljudel naistel täide läinud. Nad on mulle nende täitumisest kirjutanud: soovi järgi on lapseootele jäädud ja metsamajakesi saadud.”

Veel tuleb leiliruumis endast välja hingata kõik halvad asjad. “Mõtled halvale ning siis hingad sisse. Välja hingates hingad selle n-ö endast ära. Näiteks kui kuskilt on valus või haige, siis hingad välja läbi selle koha. See on kõige tõhusam nipp haiguse vastu, isegi krooniliste tõbede korral.”

Mooriga koos saunas käies pestakse mõne Metsamoori Varasalve naturaalse käsitööseebiga. Eriti hea vastuvõtu on saanud nende tõrvaseep, mida on kiidetud ka kui head šampooniasendajat. “Muide, meie esiemad pesid end sageli vihaga, ei kasutatud nuustikuid ega seepe,” märgib Metsamoor.

Rituaalisaunas võib loputamiseks kasutada takjajuure ja/või kasevihaleotist. Eriti hästi mõjuvad need juustele, mis muutuvad pärast seda mõnusaks ja läikivaks. Jalgade vannivette aga sobib lisada raudosja ning männiokkaid.

Kindlasti tasub sellisesse sauna kaasa võtta kõiksugu määrdeid, võideid ja meesegusid. Metsamoori salvides-maskides on perepargi mesiniku maadelt kogutud savi, mida varutakse alati kõige maagilisemal nädalapäeval – neljapäeviti. Taimedega rikastatud savi nagu sarnane saunamesigi sobib hästi käsi ja nägu noorendama.

Pärast sauna teeb Metsamoor haavapuust haamriga jalataldadele massaaži. See muudab jalad hästi kergeks. “Haamer koputab kõik tallaalused energiakanalid lahti,” ütleb ta.

Enne saunast lahkumist piserdab Metsamoor kehale alati ka lillevett, mis sisaldab õitest aurutatud eeterlikke õlisid ja auruvett. Lillevee imelise toime kohta kuulevad ainult need, kes Metsamoori enda juurde puhastavat rituaalisauna tegema kutsuvad. Vaid meestesauna ta ei tule. “Eks nendeni jõua tarkus läbi naiste, kes on minuga koos saunas käinud!”

Üks komme, mida tasub üle võtta, on taimetargast naisel veel. “Enne saunatseremooniat puhastan alati toad, et saunast tulles oleks mõnus olla. Viimase asjana panen kokku kadakaokkad, salvei ja metsvitsa ning süütan need alusel põlema. Siis, kui tossu tuleb, käin sellega kõik toad läbi. See hävitab kõik batsillid-pisikud ning jätab hea lõhna – palju parema kui mis tahes välismaine viiruk.” 

Allikas: Kristel Kirss, Maaleht.ee (artikkel ilmus ajakirja Maakodu 2008 detsembrinumbris)