Suitsusaunad

Võrumaal köetakse suitsusauna ikka laupäeviti. Külades, kus on tugev kogukond, tehakse sauna kordamööda ning ühes saunas käib mitu peret. Võru mehed sõlmivad suure osa tähtsatest kokkulepetest ja otsustest saunalaval.

Võrumaal köetakse suitsusauna ikka laupäeviti. Külades, kus on tugev kogukond, tehakse sauna kordamööda ning ühes saunas käib mitu peret. Võru mehed sõlmivad suure osa tähtsatest kokkulepetest ja otsustest saunalaval.

Suitsusauna kütmiseks kulub sõltuvalt sauna suurusest kolm-neli ahjutäit puid ja neli-viis tundi.Suitsusaunas võib tundide viisi laval istuda, seal on lihtsalt nii hea olla! Suitsusaun erineb oluliselt soome saunast, leil on teistsugune, ta ei kõrveta niimoodi. Suitsusaunal on ka selline omadus, et seal läheb higi kohe “lahti”. Samuti peavad inimesed suitsusaunas palju kauem vastu, sest seal pole õhk nii kuiv.

Õigesti köetud suitsusaunas pole silmi kipitama panevat karmu, mida paljud pelgavad. Paljud suitsusaunade külalised on algul suitsusauna peale nina kirtsutanud ja mustaks jäämist kartnud. Pärast äraproovimist on aga lubatud uuesti sauna tulla. Ja muidugi see suitsulõhn! Saunatajad, kes saunast tulevad, nuusutavad oma juukseid ja nahka.

Võrumaal on laialt levinud saunas liha suitsutamine, räägitakse, et suitsusaunas peab vähemalt ühe korra liha suitsutama, siis on tegemist õige suitsusaunaga. Nii mõneski talus jäetakse suitsuliha sauna rippuma: suitsusaunas on steriilne keskkond ja liha ei lähe halvaks. Kes on kord saunas suitsutatud liha maitsta saanud, sellele tundub poesink plastmassimaitsega.

Põhja- ja Lääne-Eestis leiab praegu vaid väheseid suitsusaunu, need mis olid, on enamasti hävinud. Kesk-Eestis polegi neid eriti kunagi olnud, vaid Lõuna-Eestis on suitsusaunad alles jäänud. Kõige rohkem suitsusaunu on Võrumaal, k.a. ajaloolisel Võrumaal (Võru ja Põlva maakond, lisaks paar valda Valgamaalt) – Võru maakonnas on suitsusaun peaaegu igas teises talus. Vanim teadaolev suitsusaun on 170-aastane saun Urvastes.

Allikas: Visitvoru.ee