Allikas: Eesti Vaimse Kultuuripärandi nimistu
Suitsusaun on enamasti maamaja või talu juurde kuuluv hoone, millel on mitmeid erinevaid funktsioone ja tähendusi. Peamiselt teatakse suitsusauna pesemise kohana, saunas suitsutatakse ka liha niing saunas on tervist parandatud. Taandunud on suitsusauna roll elukohana, sünni- ja suremispaigana.
Suitsusaun on traditsiooniline saun, mille kütmisel tekkivaid suitsugaase ei juhita küttekoldest korstna kaudu ruumist välja. Kerisekivid on küttekolde kohal; leegid kuumutavad kive vahetult ja suits tõuseb otse läbi kerise ümbritsevasse ruumi. Osa suitsust võidakse saunaruumist õhuavade või luukide kaudu välja päästa.
Suitsusauna kütmine võtab tavapärase tänapäeva saunaga võrreldes kauem aega, sest kogu vajaminev soojus tuleb ühe kütmisega kerisekividesse talletada. Suits aetakse enne saunaminekut leiliruumist välja ning saunaskäigu ajal enam juurde kütta ei saa. Keris peab olema suhteliselt suur, et kividesse saaks piisavalt kuumust salvestuda.
Suitsusauna laval istudes on targem seljaga mitte vastu seina nõjatuda, sest nii seinad mingist kõrgusest alates kui ka lagi koguvad aja jooksul enda külge paksu kihi tahma.
Tänapäeval on suitsusaun praktilistel kaalutlustel peaaegu välja surnud, kuid muu hulgas nii Eestis kui ka Soomes leidub siiani inimesi, kes suitsusauna ainsaks õigeks saunaks peavad. Soomes tegutseb ka rahvusvaheline suitsusaunaklubi, kes testib uute liikmete saunu ja korraldab suitsusaunakongresse. Eestis saab suitsusaunaelamust kogeda muu hulgas mitmes turismitalus.
Ehkki suurimad saunasõbrad on sauna ka linnakorterisse suutnud suruda, saab õige saunamõnu kätte ikkagi maasaunas.
Lõuna-Eesti kunstnikud Toomas Kalve ja Epp Margna on suitsusaunade maailma sügavuti uurima asunud ning oma avastusreiside käigus pildistanud, mõõtnud ja kirjeldanud kümneid, et mitte öelda sadu suitsusaunu, mille iga ulatub paarisaja aastani.