Saunaleili mõnuvalemid
Allikas: TM Kodu & ehitus
Eestlased on sajandeid teadnud, et saun on mõnus ja tervisele kasulik; midagi rohkemat kui higistamise ja pesemise koht. Kuidas see kõik teha võimalikult mõnusaks ja kestvaks?
Alustame kohe uuemate trendidega. Saunamaailma müügikonsultandi ja tuleohutuse spetsialisti Margus Korju sõnul on viimasel ajal populaarseks muutunud elektrikerisega Soome sauna ja infrapunasauna ühildamine. “Seinas olevaid infrapunapaneele ei tohi kerisega koos muidugi kasutada,” rõhutab Korju.
Umbes viis aastat tagasi Eestisse jõudnud infrapunasaunad olid algul vaid spaade ja ilusalongide pärusmaa, kuid eeliseid on üha enam hakatud märkama ka kodudes. “Saunaskäik on selles tunduvalt lühem kui tavasaunas – kaks korda 15 minutit on täiesti piisav: ei kurna ja seejärel võib hommikul kas või tööle minna. Infrapunasaun nõuab kõige vähem ruumi, seda on lihtne paigaldada kas eraldi nurka või valmis moodulina. Kas või magamistuppa.”

Jaa, saunamütsiga inimene näeb laval jabur välja – nagu päkapikk istuks õrrel! Aga me kannaksime mütsikest kõik, kui teaksime, et siis ei näpista tige leil kõrvasid, juuksed ei saa kahjustada ja isegi vererõhk püsib tänu sellele kontrolli all.

Soomes Lõuna-Karjalas asuvas Lemis on hakatud tegema jääsaunu. Tootjad loodavad, et hoolimata majanduslangusest, krõbedast hinnast ja lühikesest säilimisajast saab sellest nõutud eksporttoode.

Jaanipäeva saun tekitab tahtmise ihu põhjalikult puhtaks küürida ja korralik vihtlemine kuulub vaieldamatult selle juurde. Naised külastasid Tiskre sauna ja katsetasid erinevaid vihtasid, et leida see, mis tuju heaks ja ihu värskeks lööks.
Kõige õigemat vihta soovitatakse teha jaanipäeva paiku, selleks ei pea kasutama ainult kaske, sobib ka tamm, kadakas ja miks mitte nõges.
Keris teeb saunast õige sauna, kiidab Priit Valge oma uues raamatus Saunateed astudes. Raamat annab saunaehitajale palju ideesid, ühe neist leidsime Leisis asuvast saunast.