Töllu-aabits


Saunaskäik kuulub meil kindlasti vana aasta ärasaatmiskommete hulka. Metsamoor soovitab aastalõpu viimases saunas soovida soove ja puhastuda.
Soomes Lõuna-Karjalas asuvas Lemis on hakatud tegema jääsaunu. Tootjad loodavad, et hoolimata majanduslangusest, krõbedast hinnast ja lühikesest säilimisajast saab sellest nõutud eksporttoode.
25 sentimeetri paksusest jääst ehitatud saun sobib ka suviseks kasutamiseks, kirjutab YLE Uutiset. Sauna põrand ja katus on valmistatud puust, seinad aga paksust jääst.

Paberi abita ja kõigest kahe tikuga õnnestubki tuli otsa saada – urbaniseerunud linnatšikkide kohta pole paha! Suitsusauna süsteemi ei tunne me kumbki, sestap oleme rõõmsad, et sauna maha ei põleta ja saame selle kogunisti ka piisavalt soojaks.
Puude juurdepanemine on paras tegu, sest kütmise ajal on õhk vingugaasist nii paks, et matab hinge ja silmanägemist. Avastan nipi, et kui kükitada, siis on mõni sekund ruumis viibida taluvuse piirides.
Katkend resikirjeldusest Venemaal. Reisiseiklustest pikemalt loe siit: http://ekspits.blogspot.com
Juba vanarahvas teadis, et vihtlemine parandab hästi pindmist vereringet, eemaldab nahalt mustuse ja soodustab higistamist.
Vanarahvatarkus ütleb, et saun ilma vihata ja supp ilma soolata pole kumbki midagi väärt.
Vihtlemine ja leilivõtmine toovad hea une ning vihtlemine on ka massaaži eest.


«Saun ilma vihata ja supp ilma soolata pole kumbki midagi väärt,» ütleb Eesti vanarahva tarkus. Kui keha piitsutada kuumusega, tuleb seda kindlasti teha ühe korraliku vihaga.

Palkidest saun ei ole tänapäeval enam teab mis haruldus, aga korralikult samblaga topitud palgivahed kutsuvad ehitist kohe käega katsuma ja uurima, kust meestel selline mõte tuli. „Eks see sammal meil natuke nagu dekoratsioon,” selgitatakse vastutulelikult. „Palgivahed on ikka enne koralikult Isoveriga tihedaks tehtud ja siis alles natuke sammalt meeleolu ja stiili hoidmiseks pragude vahele topitud.”

Tavalist kuuseritvadest püstkoda on raske korralikult soojapidavaks teha. Kui, siis ainult telgiriidega väljastpoolt kattes, kuid siis ei oleks see enam eestimaine, pigem indiaanlaste eluase. Raudsilla peremees on aga siin oskuslikult ühendanud kaasaegsed ja endisaegsed ehitusmaterjalid. Selleks on püstkotta hoolikalt kokku sobitatud ritvadest tekitatud horisontaalse lae ja kaldseintega sisemine vooder.
Allikas: Kroonika, Paavo Kangur
Tallink Grupi juhatuse aseesimees ANDRES HUNT hoiab end vormis püssi lastes. Suures äris mässamisest pakub talle head meele- ja kehakosutust vanaisa talu suitsusaun Põlvamaal.